Blues Blues on vokaal-instrumentaalmuusika stiil, mis on arenenud afro-Ameerika töölauludest ja Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910 Levinud lõunaosariikides (Missisipi, Alabam...
Harmoonia skeem- bluesi pikkuseks 12 takti, kõikidel bluesidel ühesugune Blue noodid. Meloodia on kurvakõlaline- minoorne Saade rõõmus- mazoorne Bluesi tekstid kolmerealised Delta blues ( maa blues, akustiline blues) Tähtsam pill kitarr, suupill Bluesi esitajateks oild sageli vigased, töövõimetud, pimedad Lauldi nasaalse tämbriga. Kõige tuntum Robert Johnson 2. Classic Female Blues- lauljateks põhiliselt naised Bessie Smith 3. Linnablues ( Chicago , eletrki blues.) 30-40ndad Klaver, trumm, contrabass, mikrofon, elektrikitarr Kuulsam esineja Muddy Waters 4. Briti blues 60ndad- tänu sellele läks blues pop muusikasse Clapton, rolling stones, led zeppelin, animals, jeff beck Amerivan Folk Blues festival 1960-1970 Yardbirds 5. Kaasaegne blues B.B. King. Buddy Guy, J.R. Vaughn Blues on mõjutanud kõike mis tulid selle järgi : Jazz, RnR, country, bluesrock Ameerika juurmuusika stiil Mustade rahvamuusika- Blues
Maabluesis polnud bluesi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides. Laulu esitati nasaalse, viimistlemata tämbriga. Maabluesi esitajatest said kuulsaks Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter. 19 sajandi viimastel aastakümnetel kandus blues üha enam linnadesse, kuna peale orjuse kaotamist siirdus suur osa vabanenud orje maalt linna, et leida tööd tööstustes. Linnaolustikus kujunes linnablues (klassikaline blues). Seda esitasid mitmesugustes lõbustusasutustes juba kutselised lauljad (peamiselt naised). Ettevalmistuselt jäid nad siiski asjaarmastajate tasemele. Saateks oli klaver (kitarri kõla jäi lärmakas lõbustusasutuses nõrgaks) või instrumentaalgrupp. Kuulsaimaks klassikalise bluesi lauljaks on jäänud autoõnnetusel hukkunud Bessie Smith (1894-1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna). Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, eeskätt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
