Robert Johnson (1911-1938) teine, keda peetakse rock'n'rolli mõjustajaks, tema hirmamärk oli slidekitarr, on avaldanud mõju paljudele valgetele ja mustadele kitarristidele, 1936-1937 lindistused on maabluesi klassika. Crossroads blues, Hellhound on my trail, Sweet home Chicago. Arvati, et ta käis ühe teise kitarraistiga kalmistul harjutamas. Baari omanik pakkus talle viskit, mis oli mürgitatud, sest oli armukade ja lõpuks ta selle tagajärjel ka suri. Linnablues (Chicago blues) 20. sajandi alguses liikusid mustad töö otsingul põhjapoolsematesse osariikidesse Detroit, Chicago. Põhjuseks olid majandus (migratsioon Euroopast peale I maailmasõda). Alkoholimüügikeeld -> lõbustused hävitati, polnud tööd. Üleujutused, putukad hävitasid söögi. Ku Klux Klan. Võeti kasutusele elektrikitarrid (40ndate lõpus), sest kui maabluesi võis mängiga üpksik kitarrist nurgas, siis suuremates saalides jäi selleks nõrgaks, võeti kasutusele
BLUES- kurva alatooniga laul. Alati soololaul, sageli improviseeritud. Tekkimise põhjus orjuse kaotamine. Ameerika kodusõda 1861-65. Kodusõja põhjus: P. Ameerika maksis mustade tööjõu eest rohkem kui L. Am. Kõik eluraskused said üles loetud , erineb spiritualist. Blues on ilmalik muusika. Kasutatakse mitmemõttelisi sõnu-tekste. Bluesi tekstid räägivad minevikust, spiritual tulevikust. Blues jaguneb 2ks: akustiline blues e. delta blues, linnablues- pigem ansamblitega ja elektripillidega. Iseloomulikud jooned : Harmoonia skeem- bluesi pikkuseks 12 takti, kõikidel bluesidel ühesugune Blue noodid. Meloodia on kurvakõlaline- minoorne Saade rõõmus- mazoorne Bluesi tekstid kolmerealised Delta blues ( maa blues, akustiline blues) Tähtsam pill kitarr, suupill Bluesi esitajateks oild sageli vigased, töövõimetud, pimedad Lauldi nasaalse tämbriga. Kõige tuntum Robert Johnson 2
Maabluesis polnud bluesi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides. Laulu esitati nasaalse, viimistlemata tämbriga. Maabluesi esitajatest said kuulsaks Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter. 19 sajandi viimastel aastakümnetel kandus blues üha enam linnadesse, kuna peale orjuse kaotamist siirdus suur osa vabanenud orje maalt linna, et leida tööd tööstustes. Linnaolustikus kujunes linnablues (klassikaline blues). Seda esitasid mitmesugustes lõbustusasutustes juba kutselised lauljad (peamiselt naised). Ettevalmistuselt jäid nad siiski asjaarmastajate tasemele. Saateks oli klaver (kitarri kõla jäi lärmakas lõbustusasutuses nõrgaks) või instrumentaalgrupp. Kuulsaimaks klassikalise bluesi lauljaks on jäänud autoõnnetusel hukkunud Bessie Smith (1894-1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna). Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, eeskätt
annaabi.ee 
