Linnaarhiiv
Sõja lõppedes asusid Linnaarhiivi
kogud seitsmes erinevas paigas, nii et sisuliselt tuli arhiivi hakata uuesti looma - tuli leida uus
asukoht ja hakata koondama Eestisse jäänud arhivaale. 1947. aastal sai Linnaarhiiv oma valdusse
hoone Lai tänav nr 40. Seal asus arhiiv kuni 1973. aastani.
Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal oli Linnaarhiiv reorganiseeritud Tallinna ja
Harjumaa Arhiiviks. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal taastati arhiivi endine staatus
linnaarhiivina; arhiivi ametlik nimi oli siis (1941 - 44) Tallinna Linna arhiiv. Pärast sõda laiendati
pädevust taas: aastail 1945 - 63 toimis arhiiv Tallinna linna ja Harjumaa arhiivina. Neil aegadel
võeti Nõukogude võimu poolt likvideeritud Tallinna asutuste arhiivide kõrval üle ka Harjumaa
omavalitsuste asutuste (maakonna-, linna- ja vallavalitsuste, kohtute, koolide jt.) ja teiste
institutsioonide dokumente, alates 18. sajandist kuni 1944. aastani. 1951. aastal tõusis päevakorda