Eesti linnad keskajal 1. Vaata ära Eesti linnasid tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=updC9kKvLds 2. Kuulamisülesanne “Keskaegsed linnad Eesti alal”. Kuula juttu, täida selle põhjal lünktekst, kontrolli. https://e-koolikott.ee/kogumik/19071-Keskaegsed-linnad-kaubandus-ja-kasitoo-Eesti (vali 1. 1. Keskaegsed linnad Eesti alal *, ** 3. Loe läbi ptk 44 õpikust. 4. Täida tabel, vajadusel otsi abi internetist. KESKAEGSED LINNAD Riik Linna eestikeelne nimi Linna saksakeelne nimi Tallinn Reval Taani valdused Eestis Rakvere Wesenberg Narva Narwa Saare-Lääne Vana-Pärnu Alt-Pernau ...
Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kin...
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "...
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kin...
Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ...
Washingtoni linn USA s Triin Kingu Linna areng 17 saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Pr päritolu arhitekt Pierre Charles L ´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) faktid Washingtoni on USA pealinn (aastast 1970) Ametlik nimi Washington D.C. (the District of Columbia Kolumbia piirkond) Seal töötavad : USA president , valitsus, kongress, kaitseministeerium ja välissaatkonnad 2011 aasta seisuga elab osariigis 601 723 elanikku Washingtoni nimeline osariik Washington on iseseisev linn (sõltuvad alad : Ameerika Samoa , Guam , Põhja-Mariaanid , Puerto Rico ja USA Neitsisaared) Washingtonis asub : Rahvusvaheline rahaline fond (IMF) , Maailma Pank , Ameerika Ühendriikide organisatsioon (OAS) , Ameerika Vaheline Arendus Pank , Ameerika Tervise...
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik (1895), Jõhvi lähedal saab ime...
Ateena linn Britta Lunden, Erko Käär, Oliver-M. Reimann, Tristan J. Gaydon Ateena linn · Ateenast saab Kreeka uhkeim linn. · Agoraa · Ateena kindlustamine. · Ateena akropol. · Panathenaia pidustused. Ateena linnaplaan. (www.thinglink.com) Ateenast saab Kreeka uhkeim linn · Rahvarohke · Osavad käsitöölised ja kaupmehed. · Agoraa · Pireususe sadam Ateena linn. (Google.com/pildid) Ateena kindlustamine · Pärslaste rünnak. · Kaitstud akropol. · Periklese aeg. · Sadam · Võimatu vallutadada. Ateena müür. (https://kojaliisi.files.wordpr ess.com Akropol · Athena tempel/skulptuur. · Varemed taastati uhkemalt. · Ateena riigikassa. · 4 tüdrukut templis. · Ateena ...
Keskaegne linn Keila kool 7.c klass Linnade isandad Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, ta oli linna asutaja Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa l...
KESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna? Linnavalitsuse moodustas raad, mille liikmed valiti üldiselt lugupeetumate meeste...
Rooma linn Antoniuse tempel Foorum Keisripalee Circus Maximus Termid Rikka roomlase maja Panteon ehk kõigi jumalate tempel Trevi purskkaev • https://www.youtube.com/watch?v=q Tj8UlZSsCQ • https://www.youtube.com/watch?v= -sRPSB6o0AQ • https://www.youtube.com/watch?v=l TmlYKiLBHI
Keskaegne linn Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma elu...
Trooja Eeva, Kadri & Johanna-M. Trooja asukoht Müütiline Trooja linn asub Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeval Türgis. Kreeka mütoloogias on tuntud Trooja sõda. Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob ...
PAIDE Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G PAIDE LINN Paide on linn Järva Click to edit Master text styles maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Val...
Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiend...
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Se...
Jõhvi linn Informaatika ja biomeetria esitlus Villu Mikk PS 2.rühm Villu Mikk 1 Üldandmed Ida-Virumaa maakonnakeskus Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk ...
Kasside linn Läti pealinna võib julgelt nimetada kasside linnaks. Nende armsate loomade skulptuure ja kujukesi võib näha Riias kõikjal: vanalinna tänavatel, kaupluste vitriinidel, majade katustel. Kõige suurem kass asub täpselt vanalinna keskel. Suveniiripoe juures seisab uhkelt sümpaatne ja sale roheliste silmadega kass sildiga "Riga cat". Turistidele meeldib väga koos kiisuga pildistada. Läti pealinna mitteametlikuks sümboliks peetakse juba ammu "kassimaja", mis asub Liivi väljakul, Suurgildi maja vastas. Selle hoone katust kaunistavad kaks musta kassi, kes on seljad küüru tõmmanud. Kõutside täpsem sünnilugu on aegade hämarusse hajunud, kuid ühe versiooni järgi soovinud üks läti ärimees pääseda linna gildi, kuid teda polevat vastu võetud. Sellest hoolimata ehitanud ta gildihoone naabrusesse seal tänaseni seisva kollase maja ja pani kummagi torni otsa kassi. Aga kui praegu seisavad kassid gildihoone poole peaga...
Tapa linn Autor Karmen Rebane Tapa on 5478 elanikuga vallasisene linn Põhja-Eestis Lääne-Viru maakonnas. Tapa linna pindalaks on 17, 4 km 2 , mis on võrdne Viljandi pindalaga. Tapa on eelkõige tuntud oma raudteejaama ja kaitseväelinnaku poolest. Tapa nimi tuleb Tapa küla nimest, kahjuks pole teada, millal Tapa küla tekkis, kuid Tapat mainiti esmakordselt külana 1482. aastal ja mõisana 17. sajandil. 19. sajandil rajati Tapa mõisa aladele raudteejaam, mis sai oma nime mõisalt, seejärel tekkis Tapa alevik, mis sai oma nime Tapa raudteejaamast ning 1926. aastal sai Tapa linnaõiguse. Algselt kutsuti Tapat Tapsiks ning enamus pärimuste järgi sai Tapa oma nime lahingute ja langenutega, kuid sellel puudub ajalooline tõepõhi. Veel seostatakse Tapa nime Tapa majanduselus suure osatähtusega olnud liha- ja vortsitööstustel ning seetõttu kutsuti alevikku pikka aega vorsti...
TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonest...
London There were some people living on the banks of the Thames, when the Romans came to England in 43 AD. But we don't know much about them. The Romans built houses, a port and a bridge over the river and named the place Londinium. The bridge which was built by the Romans was later known as London Bridge and it was built in stone in 1176. London soon became the largest city in England and by the time of the Norman Conquest in 1066 it had become the most important city in Britain. It grew area and population until September 1666, when the Great fire destroyed four fifths of the wooden buildings in the City. The fire began in the kitchen of the King's baker in Pudding Lane and lasted for five days. By now London is a city of seven million people covering over 1,5 square miles. Nowadays the population of London is made up of the people of very many nationalities. It is a popular...
Babülon Alar Voomets 11B Babüloni linn Piiblis ,,Paabel" Nimrod Muistne pealinn Vanas- ja Uus Babüloonias Nelinurkne linn, umbes 92 km ümbermõõt Eufrati ääres 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas Elamud Põletamatta tellistest lameda katuselised majad.
INGLISKEELSETE SÕNAKAARTIDE KOOSTAMINE QUIZLET'I ABIL : : : 1893 : 1 547 910 : 506,7 km² Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 635 11000 O O O 1930 . O , , , !
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsi...
10a . . . . . . 1869 . . PÖFF . Jazzkaar. . 1982 . - , . : 15 - 22 -
Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Ta...
Pärnu linn Ksenija Poltavets 8B Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Tähtsamad tööstusharud on: ● Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti) ● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 resto...
Keskaegne Eesti linn kasulikum Taanlaste ja sakslaste sissetungi järel 13. sajandil oli vajalik kaubalinnade väljaehitamine ja kindlustamine vallutatud maal. Eesti suuremad linnad on kõik keskaegset päritolu, enamasti rajati nad eestlaste rajatud ja kindlustatud maalinnade kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade ...
TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), k...
- , 15 . - . , . 17 , 6- . . 19 , - . 2012 . 15- , . ! , . , . , , , -, . . " " , , 17 . . . 19 , , , "" - ( ). ! - . . (1843-1886) - , , . . 1925 . 1929 . .
Narva Linn 13. -16. sajandil Martin Velbri Robin Henrik Neem Luca Remmel 7.B 2017 Linnaõigused ● Esimest korda sai linnaõigused Narva aastal 1302 Taani kuninga poolt ● Liivimaa sõja ajal Narva põletati, kuid linnaõigused sa Narva kiiresti tagasi. Nimelt aastal 1345. Elanikkond ja nende tegevus ● Talupojad ja mõisnikud käisid linnas kauplemas. ● Linnas elasid ja töötasid käsitöö meistrid. ● Narvas oli sadamakoht. Sadama tarvis läks vaja lootse, köiepunujaid, laevaomanikke ja meremehi. ● Linnas leidus ka palju kerjuseid ja sante. Asukoht ja asustamine ● Narva asub Kirde-Eestis Venemaa piiril, Soome lahe rannikul. ● Narva kohal asus asula tõenäoliselt juba muinasajal, kuid linnus ehitati alles 13. sajandi lõpul. ● Tõenäoliselt õige pea oli...
TSS0004 Majandus. Linn. Ühiskond Eksamipoiss · Teema 1: Sissejuhatus ja kaasaegne ühiskond Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) isiklikud ja ühiskondlikud mured on omavahel seotud Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - iseloomulikuks on ühiskonna keerukuse suurenemine, indiviid pole enam seotud ainult oma elukeskkonnaga, vaid terve maailmaga, suhted on ebaisikulised ja toimunud on reflektiivsuse ning ebakindluse kasv Ühiskonna refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil (teadmiste mittetäielikkus ja individuaalne vastutus otsuste tegemiseks) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvav...
Tallinna 21. Kool Keskaegne linn-piiripealne maailm Ajaloo arutlus Marje Mölder 10a Tallinn 2009 "Keskaegne linn - piiripealne maailm" Keskaeg oli 5.-14. Sajandil, kuid eeldused linnade taastekkeks kujunesid alles 11. Sajandil seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnad tekkisid peamiselt kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Kuni 11. sajandini tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele, alates 13. Sajandist rajasid uusi linnu ka maaisandad. Linn koosnes linna südamest, all-linnast ja eeslinnas, mis sulas kokku lähedal olevate küladega. Tihtipeale oli eeslinn linnamüürist väljaspool. Kõik elamiseks vajaliku said linlased...
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõu...
Kuidas funktsioneeris keskaegne linnaühiskond Keskaegse linnaühiskonna juures tuleks esmalt välja tuua, et keskaegne linn oli omas ajas mingil määral võõrkeha, seda eelkõige, kuna ta ei sobinud tavapärasesse feodaali-vasalli suhtel ja pärilikul maaomandusel põhinevasse ühiskonnakorraldusse, ehk siis linnaühiskonnas puudusid olulisel määral need jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks. Kui keskaegne linn ei sobinud oma ühiskonnakorralduselt päriselt omasse aega, siis kuhu ta sobiks? Seda võib ühelt poolt vaadata kui teatavat jäänukit, mis kandis endas edasi teatavat eelmise ajastu ehk siis antiikaja vaimsust, samas teisalt oli see ka mõnes mõttes oma ajast ees, kuna selle toimimises olid juba märgatavad mõningad märgid demokraatlikust ühiskonnakorraldusest või vähemasti eeldused selleks. Teisisõnu olid seal olemas jooned, mis linnamüüri tagusesse ühiskonda jõudsid alles sajandeid hiljem. Nei...
Keskaegne linn feodaalühiskonnas. XI XIII saj. toimus linnade teke ja areng kogu Lääne-Euroopas. Neist said kaubandus- ja käsitöökeskused, mis moodustasid kaubandus- ja tootmisvõrgustiku üle Euroopa. Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsi...
"The Sex And The City" Naljakas mõelda, kui suurejooneliselt seda filmi enne esilinastust reklaamiti. Ja mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Mingil põhjusel oli aga minul hirm seda vaatama minna. Kartust tekitas ehk mõte: "Kas ei saa jälle tegu olema viimase püüdlusega surnud "brändist" veel viimane kopikas välja pigistada ja püüuga surnule elu sisse puhuda?" Enda suureks üllatuseks ja meeleheaks avastasin et nii ei olnud. Tegu oli vägagi nauditava kinoelamusega. Sooviksin alustada mainides, et tegu on pigem täiesti iseseisva filmiga, kui seriaali jätkuga. Seriaali viimases jaos saavad kõik otsad pealiskaudselt ja kiirelt kokku tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsem...
Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse. Suuremad majad olid mitmekorruselised, alumistel korrustel tööruumid ja poed ning ülemistel korrustel olid eluruumid. Babüloni linn ehitati kuningas Nebukadnetsari ajal üles läbimõeldud plaani järgi ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalitega. Linnast välja poole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad.
Austatud koosolijad, Mina olen Erkki tõnnov ja räägin teile teemal ,,Tartu heade mõtete linn". Nagu me teame elab Tartus umbes 100000 inimest ja enamustel peredel on vähemalt üks auto.Enamus saastatusest Tartus tulenebki autodest,kuid minul oleks selle vastu lahendus. Tuleks ehitada rohkem ratta teid,mis vähendaks autode kasutamist ja see omakorda avariide arvu.. Kuid see probleem ei esine ainult Tartus, vaid kogu eestis.Võiksime eeskuju võtta Hollandist , sest seal on loodud täiuslik ratta teede ja radade süsteem, mis on põhjendatud sealse massilise jalgrattakasutusega. Ka mina suudaksin vähendada auto kasutamist, tänu rattale ei peaks isa mind iga päev trenni viima ja sealt tooma. Üldiselt oleks Tartu linnas hõlpsam ja ohutum liikuda. Peale selle teen viis kuni kuus korda nädalas trenni ja enamustest trennidest asuvad Tartu ülikooli staadionil.Sealsed tingimused on halvad nii minule, kui sportlasele ja ka vaatajatele. Tribüünid on mä...
Elan keskaja linnas Elu keskaja linnas on väga raske. Siin tuleb arvestada paljude ohtudega. Näiteks katk(must surm) ja muud haigused. Mina olen käsitööline. Ma elan ühes väikses majakeses. See on raekojast umbes 500meetri kaugusel. See pole suurem asi maja, kuna see on päris väike. Nagu alguses ikka. Praegu olen ma sell. Selle aasta lõpus peaksin ma saama õpipoisiks. Siis, peale seda, peaksin ma saama meistriks. No meistriks saan ma ainult siis, kui ma eksamilt läbi saan. Viimasel ajal on meie linnas väga palju käsitöölisi ja ma eriti ei usu, et ma eksmamist läbi saan. Kui ma eksami läbi teen liitun ma kohe tsunftiga. Tsunf on käsitööliste ühing. Ma proovin sellega liituda juba õpipoisina. Niiviisi igaks juhuks. Ma teen juba praegu kausse ja teisigi nõusidja homme plaanin ma need kaupmeestele maha müüa. Mul tuli meelde üks lugu, kuidas ma eeslinnas ühe teise käsitö...
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põ...
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal v...
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi: kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Clic...
Ülesanne: ühiskond kui süsteem TARTU LINN erasektor avalik sektor Riigiettevõtted Eraettevõtted (raudteed, post, TV, energiavõrgud) (aktsiaseltsid, pangad, osaühingud t Eesti Post AS Tartu filateeliakauplus A. Le Coq AS u Edelaraudtee (Tartu raudteejaam) l Fortune OÜ u n Tartu Õlletehas d u AS Emajõe Veevärk s s BIGBANK AS Tartu esindus e SEB kontorid ja harukontorid k t Espak Tartu AS o r Salva Kindlustuse AS Tartu esindus Silberauto Eesti AS Tartu esindus Kodanikuorganisatsioonid. Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused (huviühendused,...
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulga...
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
Rooma linn keisrigiigi ajal Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater Circus Ma...