Süntaks- uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalausteks , lausteks ja liitlausteks Tekstilingvistika- keeleteaduse suund , mille uurimis objektiks on terviktekstid TÄHENDUSE ALUSEL Semantika-uurib keelelisi tähendusi Pragmaatika- võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine:- • Andmete töötlemine: keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms. - katsed ja küsitlused
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus).
Elizasse. Eliza kõneleb aeglaselt ja sõnu hoolikalt hääldades. Mida enam ta aga võistluse tempoga kaasa läheb, seda enam asendub tema vastõpitud viisakas kõneviis tänavazargooniga, kuni ühel hetkel sokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobusele. Hoolimata sellest vahejuhtumist, otsustab Higgins pärast kuut nädalat täiendavat treeningut, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasa arvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karpathyt. Pärast balli õnnitlevad Higgins ja Pickering teineteist oma saavutuste puhul ega poeta Elizale ühtki kiidusõna- paistab nagu oleksid nad tema kohal oleku unustanud. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse peale ja viskab teda toasussidega, kuid professor ei püüagi teda mõista ning sulgub vihasena oma tuppa. Eliza otsustab Higginsi maja jäädavalt maha jätta. Lahkudes leiab ta maja eest Freddy, kes ei ole suutnud nende värvikat kohtumist
Higginsit ebaausates plaanidest, kuid loobub neist 5-naelase rahatähe eest. Higgins otsustab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisel proovile panna. Võiduajamisel armub aga noor Freddy Eynsford-Hill Elizasse. Eliza üritab küll daamina käituda, kuid lõpuks sokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobustest. Peale kuuenädalalist treeningut otsustab Higgins, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasaarvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karaphatyt. 2. vaatus Peale balli õnnitlevad Higgins ja Pickering üksteist, kuid unustavad Eliza sootuks. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse üle ning loobib teda toasussidega, kuid professor ei püüagi teda mõista ning sulgub vihasena oma tuppa. Eliza otsustab Higginsi maha jätta ning lahkudes leiab ta maja eest Greddy, kes avaldab neiule armastust. Eliza aga ei usu sõnu, ning soovib tõestust. Eliza pöördus koos
Eesti". Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, õrna ja sinava lume heidab veerev, kustuv päike punava läike. Üle ääreta, lumise välja, nii tühja ja palja, viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud on unesse vajund. Mööda lõpmata teed lähevad ree kuu kahvatul kumal, eha punal, kaugele... Tundlikkus värvivarjundite suhtes, samuti botaaniline ja zooloogiline täpsus ei tulene üksnes impressionismist. Lingvisti kirega küllastas Ridala oma luule sõnavara. Paljud tema luules uudisena esinenud sõnad, nagu luide, ulgumeri, võigas jt., on tänapäeval endastmõistetavad. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Esimestes kogudes tundlikult valiv, muutub kirjeldus hiljem liialdavaks, kuhjab ebaolulist, mis risustab tervikut. Konrad Vilhelm Mägi
struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12
Teoreetiline Praktiline = rakendus lingvistika (nt logopeedia, tõlk) Makrolingvistika (keeleteadus seotud teise teadusega) : o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum) o Kvantitatiivsed meetodid (statistika) 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine b antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) India
• diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: • Lingvisti keelepädevus • Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused • Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); Kreeka nn “filosoofiline periood”
armub Elizasse. Eliza kõneleb aegalselt ja sõnu hoolikalt hääldades. Mida enam ta aga võistluse tempoga kaasa läheb, seda enam asendub tema vastõpitud seltskonda tänavaargooniga, kuni ühel hetkel sokeerib ta kogu seltsekonda ergutushüüdega ühele hobustest.Hoolimata sellest vahejuhtumist, otsustab Higgins pärast kuut nädalat täiendavat treeningut, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasa arvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karpathyt. 6 II vaatus Pärast balli õnnitlevad Higgins ja Pickering teineteist oma saavutuste puhul ega poeta Elizale ühtegi kiidusõna paistab nagu oleksid nad tema kohaloleku töiesti unustanud. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse peale ja loobib teda toasussidega, kuid professor ei püüagi tead mõista ning sulgub vihasena oma tuppa. Eliza otustab Higginsi maja jäädavalt maha jätta
diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika • Semiootika à semantika • Filosoofia à semantika ja pragmaatika • Etnoloogia à kõneetnograafia • Kirjandusteadus à stilistika Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus Andmete kogumine: - salvestus, - litereerimine, - korpused, - sõnaraamatud, arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Andmete töötlemine: - kvalitatiivsed meetodid, - kvantitatiivsed meetodid. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles); b) keskaja Euroopas;
Pragmaatika - mida mingi lause/väljend tähendab mingis olukorras. Lausete uurimine Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline - Diakrooniline - ajalooline, vaatab keelemuutumist ajaloos Teoreetiline - pole praktilist eesmärki Praktiline - keeleõpetus, nt logopeed, tõlkimine Mikrolingvistika - puhas keelesüsteemi uurimine Makrolingvistika - Keeleteaduse seosed muude teadusharudega Keeleteaduse meetodid: Lingvisti keelepädevus: iseenda keelt uurides Andmete kogumine: salvestus, litereerimine (salvestuste üleskirjutamine), korpused (keeleliste andmete süstematiseeritud kogum), sõnaraamatud, arhiivid, katsed ja küsitlused. Andmete töötlemine: kvalitatiivsed meetodid - vaadeldakse üksikult igat juhtumist; kvantitatiivsed meetodid - loendatakse mitu korda toimus mingit juhtumit 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Sünkroonia diakroonia Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond üldgrammatika. Diakroonia. Olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. D. on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon:
) Mida keeles saab uurida? Sõnavara, grammatika, päritolu, keeleteaduse algusaegadel olulisel kohal eelkõige kirjeldamine *Tänapäeval? Sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne *Kuidas? Tugitool või korpused? *Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. *Ülevaade 2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri- ja bakatöödest *Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika)
analüüsimine. Mõlemad terminid on Saussure'i loodud, vastandavad üksteist, ent Saussure'i jaoks ometigi omavahel seotud. Diakroonia – uurib läbi ajaloo. Sünkroonia – uurib keelt ühest ajahetkes muutumatul kujul (seda tutvustab Saussure) Tähestik – märgid, grammatika – nende süntaktiline seos; asjade seos; süsteem! Tähistik ja grammatika on igas märgisüsteemis. Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. Semantilise kolmnurga komponendid on MÄRK (tähistaja) - TÄHENDUS (tähistatav) - OSUTUS (objekt). Osutus puudub, kui märgiliselt tähistatakse midagi, mida ei ole olemas, nagu ükssarvik või Murueide tütar
kasutatavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses. Kontrastiivne keeleuurimine - tähelepanu all on keelte struktuuride võrlemine ning eesmärgiks on välja selgitada mis võib raskendada seda võõrkeelena õppimisel. 7. Keeleteaduse ajaloo põhijooni. Keeleteadus iseseisva teadusena tekkis 19.saj. Panini (maailma esimene linvist) - fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused, mis on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates. Modistid - grammatikate autorid Diakrooniline keeleuurimine - laiem ajalooline keeleuurimine Eesti keeleteadlased: Andrus Saareste(1892-1964), Paul Ariste (1905-1990) - uurimisobjektideks eesti keele foneetika ja hiljem laiemalt fennougristika. Strukturalism e strukturaalne keeleteadus - tähtsamaid teooriaid humanitaarteaduses 20.saj.
· Sõnavara, grammatika, päritolu, keeleteaduse algusaegadel olulisel kohal eelkõige kirjeldamine · Tänapäeval sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid jne. · Kuidas? Tugitool (ei minda oma mugavast keskkonnast välja ja usaldatakse oma vaistu) või korpused (empiiriline uurimine)? Katsed ka! jõutakse tihti järelduseni, et materjali pole. · Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. Keeleteadse meetodid · Lingvisti keelepädevus ja korpused · Emiirilised uurimused · Andmete kogumine salvestused: litereerimine e transkribeerimine, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed · Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid · Perspektiiv: sünkrooniline(e tänapäeva keel eh arenguta ajas), diakrooniline (keele ajaloo kujunemine aja jooksul) · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine
emakeelekõnelejad, sõnaraamatud, leksikonid Tundmatu keel : ükskeelne välitöö (vaatasime filmi selle kohta) Mida uurida saab: Sõnavara, grammatikat, morfeemi päritolu, keeleteaduse algusaegade olulisel kohal eelkõige kirjeldamine Tänapäeval sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid Kuidas tugitool (empiiriline) või korpused Sõltub alati objektist ja eesmärgist Keeleteaduse meetodid Lingvisti keelepädevus ja korpused Empiirilised uurimused päris keelekasutus Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeeriminie, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid Perspektiiv: sünkrooniline (praegu kasutusel olev keel), diakrooniline (arengus ja muutumises ajaloolises vaatepunktist) Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika)
seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema-reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne. Analüütik vaatleb, mida tekst räägib keelevälisest maailmast, mille tagaplaanile jääb see, kuidas/mis vahenditega tekst seda esitab, missugune roll või sotsiaalne asend on sellel suhtluses. Eri teksti liikidel on eri sotsiokultuurilised eesmärgid, mida tuleb mõistete abil selgitada ja analüüsida. Lingvisti ülesanne on uurida kasutatud väljendusvahendeid ja nende kaudu tekkivad tähendusi. Tekstil on seos sotsiaalse kollektiiviga – see on ka teksti eesmärk. Igal tekstil on eesmärk ja ülesanne, mille järgi on teksti sisse konstrueeritud kirjutaja positsioon ja eeldatav lugeja ja milliseks kujuneb suhe kirjuta ja võimaliku lugeja vahel – interaktsioon. Lähtekoht on, et osaliste rollid ja identiteedid ja nende suhted on eri teksti liikidesse erinevalt konstrueeritud – žanri
litsused nn parakeel (haigutus jm), kehakeel (poosid, ilmed, liigutused, suhtlusdistants, pilk, lõhn). Lingvistika uurimisalad L. on keele uurimisega tegelev teadus. Lingvistika mõiste võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea- dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub konkreetsel räägitaval keelel ja kuidas need toimivad konkreetsel ajahetkel. Lingvistika jaguneb omakorda foneetikaks (häälikuõpetus, kuidas erinevate keelte häälikuid esile tuuakse), grammatikaks (õpetus häälikute ja sõnade korrektsest kokku- panekust, selle alaosa on süntaks, lauseõpetus), semantikast (keele tähenduslik külg, sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine- vaid asju).
meessoost'' ja matemaatikateoreemid. Empiiriliste väidete tõeväärtus sõltub ümbritsevast maailmast, tüüpiliseks näiteks on siin füüsika ja muude loodusteaduste väited. Quine püüab seejuures näidata, et teadus saab põhimõtteliselt hakkama puhtalt loogikale baseeruva keele abil ning nn. intensionaalseid määratlusi, nagu ``tähendus'' ja ``paratamatu õigsus'' pole teaduskeeles vaja kasutada. Loogikaga on seotud ka ameerika lingvisti Noam Chomsky (sünd. 1928) tööd ning kaudselt kogu strukturaalne lingvistika. Mahukaima koostööpinnase loogikale ja filosoofiale on viimaste k"mnendite jooksul andnud tehisintellektiteadus ja kognitiivsusteadus (cognitive science). Neis valdkondades uuritakse informatsiooni esitamise ja vaimse tegevuse viise päris praktilisel eesmärgil, ehitamaks arvutiprogramme, mis suudaksid lahendada keerulisi, n.ö. intellekti nõudvaid ülesandeid
keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp tekitab oma väärtuste rea. Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat
käsutamises. Õiguse ja keele vahelised seosed pole taandatavad paljale kriitikale. Loobumine õiguskriitikast kui keelekriitikast ei välista muidugi eelpool nimetatud puudustele tähelepanu juhtimast. Õiguskeel vajab süsteemset käsitlemist; seda tuleb ka kritiseerida. Tuleb silmas pidada, et õigustekstide keele vahenditeks on ühiskeele sõnavara, õigusterminid, õigusteksti esemeks oleva eluvaldkonna terminid, tänapäevane kirjakeele grammatika. Lingvisti töö õigustekstidega omab spetsiifikat, mis tuleneb õigusteksti enda olemusest. Samas vaja tunda ka keelereegleid ja -norme. Ühes oma osas on õiguse teooria kindlasti õiguse keeleteooria. Sotsiolingvistika – sotsioloogia ja lingvistika vahealal kujunenud integratsioonteadus, mille käsitlusobjektiks on keele ja ühiskonna vastastikused seosed. Mistahes õigusakt on keelerüüs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt
annaabi.ee 
