Spikker
1)
Merevee olekuvõrrand integraalkujul
Praktilistes arvutustes kasutatakse olekuvõrrandit integraalkujul, mille saamiseks arendatakse
eriruumala või tihedus Taylori ritta mingi punkti ümber (näiteks S = 35 , T = 0 ºC ja
p = p a = 1013.25 mbar.Merevee tiheduse arvutamiseks on tänapäeval välja töötatud küllaltki
täpsed empiirilised valemid. Teatud eeldustel on võimalik arvutada tihedus lihtsustatud valemite
abil, nagu näiteks Lineikini valem:
( T , S , p ) = 1 + 10 -5 ( 6.89T - 0.918T 2 - 0.39TS + 82 S + 5 10 -3 P ) (5.5)
Stratifikatsioon.Ookeanis on tavaliselt püsiv kihistus (stratifikatsioon) tihedamad veekihid paiknevad kergematest
allpool. Juhul, kui mingi häirituse tõttu satub kergem veeosake tihedama veekihi alla, hakkab mõjuma Archimedese
jõud ja veeosake liigub tagasi üles. Tulenevalt tiheduse vertikaalsest jaotusest on võimalikud
hüdrostaatilise stabiilsuse jaoks 3 varianti