Sundiiikumine sõltub süsteemist, on määratud sisendiga. Reaktsioon =vabaliikumine + sundiiikumine. Vabaliikumine on stabiilne Ljapunovi järgi, kui: suva >0 leidub ()>0 : [||x(to)||<= ||x(t)||< suva t>t0] . Vastasel korral on vabaliikumine mittestabiilne. Vabaliikumine on asümptootiliselt stabiilne Ljapunovi järgi, kui vabaliikumine on stabiilne Ljapunovi järgi ja lisaks veel lim t|| x(t) || =0. 8.4 Olekumuutujate lineaarteisendused: on süsteemisisene muutuja, mis kajastab aine, energia, vms. akumulatsioonivõimet. Igasugune n muutuja (n on süsteemi järk) kogum, mis on üks-üheses vastavuses esialgsete olekumuutujatega, võib olekumuutujaid ka ekvivalentsena asendada. See tähendab, et olekumuutujate vektori X(t) võime asendada sama arvu muutujaid omava vektoriga Z(t), kui leidub selline koefitsientide maatriks T niisugusena, et X(t)=TZ(t), Z(t)=T-1X(t). Asendades X(t) statsionaarseis olekuvõrrandeis: TZ(t)=ATZ(t)
Korreleerimatus on seotud sõltumatusega nii, et sõltumatusest tuleneb korreleerimatus, ent vastupidine üldjuhul ei kehti. Korrelatsiooni ruutu nimetatakse determinatsiooniteguriks (ka determinatsiooniks). Juhusliku suuruse teisendused Kui X on diskreetne juhuslik suurus, siis iga X võimalik väärtus xi teisendub väärtuseks yi =g(xi) ning jaotus {pi} säilub Y jaoks samasena kui X jaoks. Kui X on pidev juhuslik suurus ning teisendusfunktsioon g(x) on monotoonne. Juhusliku suuruse lineaarteisendused Lineaarteisendus on ülalkirjeldatud juhusliku suuruse teisendamise olulisim erijuht, kus teisendusfunktsioon saab kuju g(x) = a + bx (b0). Seega lineaarteisendusel jaotusseaduse kuju ei muutu, nagu ka kujukarakteristikud asümmeetria ja ekstsess. Oluline on ka see, et väljundi keskväärtuse ja dispersiooni arvutamiseks pole vaja teada sisendi jaotust, piisab vastavalt sisendi keskväärtuse ja dispersiooni teadmisest. Mood ja mediaan muutuvad analoogselt keskväärtusega.
(Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) 1.11 Lõpliku siirdeajaga süsteemid Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalile sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel. 8. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel. Algolek. Olekuvõrrandi lahendamine. Vaba- ja sundliikumine. Olekumuutujate lineaarteisendused. Olekumudeli ja ülekandemudeli (ehk sisend-väljund mudeli) seosed. 2.Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel: Statsionaarne mudel: Kõik parameetrid on konstantsed, st. ei sõltu ajast. Sellise süsteemi käitumine sõltub vaid relatiivsest ajast ning mistahes ajahetke võib lugeda nullhetkeks. Seega võib statsionaarse süsteemi analüüsi alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda edasiselt nullajahetkeks.
saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (ehk finiitsed süsteemid): Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalil sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel. Algolek. Olekuvõrrandi lahendamine. Vaba- ja sundliikumine. Olekumuutujate lineaarteisendused. Olekumudeli ja ülekandemudeli (ehk sisend-väljund mudeli) seosed. Lineaarse statsionaarse diskreetaja süsteemi olekumudel: Diskreetaja süsteemides kasutatakse z- teisendust. Enamik tehnilisi süsteeme on diskreetsed, aeg mõõdetakse taktides ja väärtused on mõõdetud kindlal ajahetkel. Ei räägita ajast vaid takti numbrist. Diskreetse aja puhul on olekumudel: x(k+1)=Fx(k)+Gu(k) ja y(k)=Cx(k), x(0), kus maatriks F ütleb kui palju siseolekuid on
Sundliikumine sõltub süsteemist, on määratud sisendiga. Reaktsioon =vabaliikumine + sundliikumine. Vabaliikumine on stabiilne Ljapunovi järgi, kui: suva η>0 leidub ε(η)>0 : [||x(to)||<= ε → ||x(t)||<η suva t>t0] . Vastasel korral on vabaliikumine mittestabiilne. Vabaliikumine on asümptootiliselt stabiilne Ljapunovi järgi, kui vabaliikumine on stabiilne Ljapunovi järgi ja lisaks veel lim t→∞|| x(t) || =0 Olekumuutujate lineaarteisendused- on süsteemisisene muutuja, mis kajastab aine, energia, vms. akumulatsioonivõimet. Igasugune muutuja (n on süsteemi järk) kogum, mis on üks-üheses vastavuses esialgsete olekumuutujatega, võib olekumuutujaid ka ekvivalentsena asendada. See tähendab, et olekumuutujate vektori X(t) võime asendada sama arvu muutujaid omava vektoriga Z(t), kui leidub selline koefitsientide maatriks T niisugusena, et X(t)=TZ(t), Z(t)=T-1X(t)
annaabi.ee 
