D’Alembert’i printsiip
see on lihtsam, aga ka palju loogilisem.
4) kui varras pöörleb ümber kinnistelje nii, et moodustab pööreldes koonilise pinna, siis
on tegemist eriolukorraga ja seda vaatame põhjalikumalt näites 3.
A) Kui pöörlemise nurkkiirus on konstantne, siis keha osakeste inertsjõudude
süsteem kujutab tegelikult endast paralleeljõudude süsteemi ja see osutub jaotatud
jõuks, mis on jaotatud lineaarseaduse kohaselt, ning baseerub normaalkiirendusele.
Sellisel paralleeljõusüsteemil
on alati resultant, mis on siin
= n = -m a Cn = -m a C (E)
aga selle rakenduspunkt ei tule mitte masskeskmesse C (vaata näidet 3).
Inertsjõul on siin ainult üks komponent ja see on normaalkomponent.