Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega. Vara-Juura dinosauruste vähesed fossiilid ei võimalda detailselt dokumenteerida dinosauruste arengut. Suurte roomajate fossiilsed jäänused Alam-Juura kivimites näitavad, et nad arenesid kiiresti. Vanimad dinosaurustest gigandid on leitud Austraaliast. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised, kelle hulgas oli nii taimtoidulisi kui kiskjaid, nii kahel kui neljal jalal kõndijaid. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja- Ameerikast Ülem-Juura Morrisoni kihistust, mis hõlmab suure ala Ühendriikide lääneosast Montanast New-Mexikoni. Como Bluffis, Wyomingis olid dinosauruste
järgi: Sisalvaagnalised saurused : Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Sauropoodid liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Saurused olid varustatud kaitsevahenditega. Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba. Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused. Lendavatest saurustest: Dromaeosaurus Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Vees elavatest saurustest:
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja
põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama
ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220- (Archosauria) grupist, 230 milj. a. Eoraptor oli evolutsiooniga kaasnesid pikkusega kuni 1m. mitmed anatoomilised muutused, nt on neil jalad otse keha all ja selgroo suhtes täisnurkselt. Vanim ürgsisalik, kellel on olemas dinosaurustele omased anatoomilised tunnused, on eoraptor. Süstemaatika Dinosaurused on nende vaagnaluu ehituse põhjal jagatud kahte suurde rühma: lindvaagnalised (selts Ornitischia) ja sisalvaagnalised (selts Saurischia). Saurischia Selts Saurischia koosneb peamiselt kõiki röövtoidulisi dinosaurusi hõlmavast rühmast Theropoda (loomjalgsed) ja „pikaealiste” taimtoiduliste dinosauruste rühmast Sauropodamorpha (sisaljalgselaadsed). Teropood Tyrannosaurus Rex Saurischia
näitab võõrkeha sattumist maale. Selle jälgi leitud üle maailma. Väljasuremine toimus äkitselt. 65 miljonit aastat tagasi. Siiski ei olnud väljasuremine täielik. Sellest väljasuremisest said kasu teised loomarühmad Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid neljajalgsed, rüüga KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika
· Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid, loomjalgsed kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused - kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid,Lindjalgsed -valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid,Äärispealised -neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid,Kilpsauruslased -neljajalgsed, rüüga Massiväljasuremine · Välja sureb vähemasti kolmandik elustikust · Väljasuremine toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Välja surevad mitmesuguste ökoloogiliste tingimustega kohastunud liigid · Välja suremine toimub globaalselt või väga geograafiliselt suures ulatuses
o Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja plantsentaalid. o Roomajate õitseaeg jätkus. o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. · Sauruste jaotus: o Sisalvaaganalised Sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid · Nt brontosaurus Teropoodid, loomjalgsed kahel jalal karnivoorid · Nt tyrannosaurus o Lindvaagnalised kõik taimtoidulised Ornitopoodid, lindjalgsed valdavalt kahejalgsed · Nt iguanodon Marginotsefaalid, äärispealised neljajalgsed, ,,kraega" · Nt triceratops Tyreofoorid, kilpsauruslased neljajalgsed, rüüga · Nt stegosaurus · Mereroomajad Mesosoikumis o Plesiosaurus, Ihtüosaurus, Mosasaurus, Pterosaurus
annaabi.ee 
