üldiselt füüsikast
Matemaatiline pendel.
Kaaluta ja venimatu niidiotsa riputatud mass punkti nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise
pendli arvutamise valemi määras kindlaks hollandi füüsik Huygens [öihens].
5
Pendlite kasutamine
1. Kellades esimese pendliga kella valmistas Huygens. 2. Pendleid kasutatakse ka geoloogias maavarade
olemasolu lindlaks määramisel. 3. Pendel säilitab alati võnkumise kestel oma võnketasapinna, selle abil on
võimalik tõestada Maa pöörlemist.
Resonants.
Resonants on nähtus, mille puhul võnke ampiltuud järsult kasvab, kui keha oma võnkesagedus saab võrdseks
sundiva jõu võnkesagedusega.
Faasi nihe.
Kui on vaja näidata kahe võnkumise faasi nihet, tuleb mõlemad võnkumised kujutada ühe ja sama
trigonomeetrilise funktsiooniga, kas siinus või koosinus funktsiooniga
annaabi.ee 
