Proosa stiili harjutamine
ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et
kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes.
Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane,
et selle maitset võis suuski tunda. Kuulasin igatsevalt mere kohinat, saateks kajakate kurblik
kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi.
Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid
õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu
silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus
kui ta seda kellegagi jagas. Ma olin tal aidanud ära teha koduse töö ning nüüd tänutahaks sain
maitsta seda klaaskommi, see oli hapu ning selle sisemus peitis endas susisevat pulbrit, mis
nina krimpsu kiskus. Laste kiired sammud tõid mu ninna kaugelt tekkinud aromaatse lõhna,
annaabi.ee 
