KÕNE Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Mina tahaksin arutleda teemal, kumb on tähtsam, kas inimese sisemine või välimine ilu. Kujutage ette, et te kohtute inimesega, kes on maitsetult riides, kummalise soenguga või muidu imelik. Kas teil tekib soov sellise inimesega koos olla? Ma arvan, et enamik eelistab meeldiva välimuse ja stiilse riietusega inimest. Samas võib olla välimus petlik ja kauni väljanägemise taga võib peituda ülbe ja ennastimetlev olevus. Kumb on siis tähtsam, kas sisemine või välimine ilu? Selleks tuleks mõelda, mida me üldse ilusaks peame
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Sõnade moodustamine, kirjutamine, häälimine. TEGEVUSE VALDKOND: Eesti keel ja kõne TEGEVUS: tähtedest oma nime moodustamine ja häälimine. LASTE VANUS: 6. aastased KOOSTAJA: A.R EESMÄRGID: Laps laob oma nimetähed õiges järjekorras lauale, oskab kirjutada oma nime, kordab järgi näpumängu salmi. EELDUSED: laps tunneb oma nime tähti, teab mis on häälimine ning oskab oma nime häälida. VAHENDID: nimetähed, liim, paberid, kirjutusvahendid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused (min) Sissejuhatus Lapsed tähelepanu! Istume iga üks oma laua Lapsed istuvad laudade taha. taha! 5minutit Teie laudade peale on pandud tähed. Nimetage, mis tähti teie laual on! Lapsed nimetavad tähti.
.................................9 maslow motivatsiooniteooria..............................................................................10 freudi motivatsiooniteooria...........................................................................11 - 12 herzbergi motivatsiooniteooria........................................................12 põhivajaduse rahuldamine......................................................................12 sisemine ja välimine motivatsioon...............................................................................13 sisemine motivatsioon.............................................................................13 14 välimine motivatsioon...........................................................................14 väline regulatsioon............................................................ pealesurutud regulatsioon..........................
on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 – keha välimine diameeter h1 – keha kõrgus - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe e. mõõtmise viga б – kvaliteedi näitaja б= Δ / d1 x 100% Tabel 1. Katsekeha nr. 1 Mõõtmise d1 Δ=d1-d2 h Δ=h-h1 nr. 1 22,45 0,214 72,86 0,054 2 22,29 0,054 72,84 0,034 3 22,20 0,036 72,76 0,046
Kui mullast sooitakse eraldada aktinobaktereid (aktinomütseete), siis on soovitatav pärssida hallitusseente kasvu. Selleks lisades söötmele tsükloheksimiidi (antibiots, mis surub alla eukarüootidel valgusünteesi) ja söötme pH reguleeritakse kergelt aluseliseks. Seened eelistavad happelist söödet. Anabolism ja katabolism. ATP ja prootongradient kui kaks alternatiivset energiavormi. Substraatne ja membraanne fosforüülimine. Prootongradiendi teke membraanil. Metabolism = katabolism (energiat andvad reaktsioonid) + anabolism (biosünteesireaktsioonid). Katabolism lagundav ainevahetus. Keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Anabolism ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. (nt fotosüntees on anaboolne prots.)
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada...
tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
seede- ja hingamisorganid jne. vere- ja lümfisooned · Tunica mucosa (limaskest) · Tunica intima (intima) epiteel endoteel limaskesta päriskiht e. proopia subendoteliaal kiht limaskesta lihaskiht submukoosa · Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht · Tunica media (meedia) välimine lihaskiht · Tunica adventitia (adventitsiaalkest) või · Tunica adventitia Tunica serosa (serooskest) s. externa (adventiitsia) Veresoon Endoteel 1. Tunica intima Näide: Sisemine elastne membraan Muskulaarne arter 2. Tunica media · tunica media koosneb
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
Väline kontroll tahtele alluv. Kontrollkese ajus hüpotalamus - Kontrollkeskme lähenemine : Julian Rotter 1966.a. inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma elusündmusi. Sisemine e Internaalne kontrollkese Inimesed on veendunud, et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda, mning, et oma tegutsemisega suudetakse muuta oma tulemusi. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus. Välimine e eksternaalne kontrollkese inimesed on veendunud, et kõik , mis nendega juhtub ei allu nende kontrollile vaid on kontrollitud väliste jõudude poolt. eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus. Eksternaalse kontrollkeskmega inimesed ... on vähem rahulolevad oma tööga, nende absenteeismi tase on suurem, nad on töö juures kergemini häiritavad, nad on vähem pühendunud tööle ... kui internaalse kontrollkeskmega inimesed
2. Kirjeldage 3 erinevat teed glükolüüsi raja reaktsioonide lõpetamiseks. Kirjutage vastavad summaarsed reaktsioonivõrrandid. 3. Loetlege reaktsioonide tüübid, mis esinevad glükolüüsi rajas. Loetlege glükolüüsi raja vaheühendid. Tüübid: fosforüülimised kinaaside reaktsioonid, isomerisatsioonid, aldolaasi reaktsioon C-C sideme katkemine, redoksreaktsioon, dehüdratatsioon. Heksokinaas ATPst sõltuv glükoosi fosforüülimine glükoos-6-fosfaadiks (glükolüüsi raja I reakts.) Glükoos-6-fosfaadi isomeraas II reaktsioon. G6P konverteeritakse fruktoos-6-fosfaadiks. Fosfofruktokinaas-1 III reaktsioon. ATP energiat kasutatakse F6P konverteerimisel fruktoos-1,6- bisfosfaadiks. Katalüüsib fosfofruktokinaas-1. Aldolaas katalüüsib fruktoos-1,6-bisfosfaadi lagunemist kaheks 3C produktiks, dihüdroksüatsetoonfosfaadiks ja glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. Trioosfosfaadi isomeraas
Prokarüootsed on ainult bakterid, eukarüootsed on teised elusorganismid. 4.Elusa raku tundemärgid: paljunemine, ärrituvus, ainevahetus, liikumisvõime 5. Rakkude koostis: vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped 6.Raku põhitalitlused: 1)kanda DNA'd tütarrakkudele 2)Rakk säilitab oma keemilise koostise 3)Rakk lõhustab toitaineid, mis salvestatakse ATP kujul 4)Rakk sünteesib valke, süsivesikuid, rasvaineid 7. Rakumembraan koosneb neljast kihist: seesmine ja välimine kiht koosnevad valgumolekulidest, kaks keskmist kihti lipiidmolekulidest. 8.Infovahetus rakkude vahel: toimub rakumembraani vahendusel, ainete aktiivne(ainete transport madalama konts. lahusest kõrgema kontsentratsiooiga lahusesse, vajab ATP'd) ja passiivne transport(diffusioon ja osmoos, ei vaja ATP-d) läbi rakumembraani 9. Endotsütoos: osakeste transportimine raku sisse. Ained mis ei pääse otse, satuvad rakku endotsütoosi teel. Eksotsütoos: osakeste väljutamine rakust
Mida on teada Maa siseehituse kohta? Seismiliste lainete levimiskiiruse järgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö ja tuum (sisemine ja välimine). Maa koor jaguneb ookeanilist ja mandrilist tüüpi kooreks. Mandrilise maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km kõrgmäestike all ning ookeanilise koore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 kilomeetrini ookeanide äärtel. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved,
Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10
1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud? Fosforüülimine, atsüleerimine, metüleerimine, glükosüülimine, ubikvitüleerimine => pöörduvad. 3. Milliseid aminohappejääke eukarüootides fosforüülitakse? Milliseid prokarüootides? Eukarüootides: Seriin, Treoniin, Türosiin. Prokarüootides: + Histidiin, Asparatraat. 4. Joonistage valkude fosforüülimise ja defosforüülimise skeem (valkude aktiivsuse regulatsioon fosforüülimise ja defosforüülimise kaudu)? Märkige ka ära, kuhu lisatakse fosfaatrühm ning millise
aatomid sp2-hübridisatsioonses olekus. Ja lõpetuseks näidake kõik need süsteemid koos oma mole- kuli struktuurvalemil! Joonis D. Joonis D. 25 6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone Need reaktsioonid toimuvad biokatalüsaatorite (ensüümide) juuresolekul. Alljärgnevalt kirjeldame nende keeruliste ja totaalselt arusaamatute reaktsioonide põhiaspekte. Metüülimine Metüülimine on metüülrühma sisestamine ühendisse metüül- transferaaside toimel. Inimorganismis toimuvate metüülimiste näited on järgmised. • Etanoolamiini metüülimine koliiniks (r.1). Metüülrühma annab S-adenosüülmetioniin (AdoMet). Koliin (vitamiin B4) H O CH 2 CH 2 NH 2 Etanoolamiin on antihüpertensiivne agent, aga ka fosfolipiidide (letsitiin) (CH 3) 3 komponent ja neurotransmitteri atsetüülkoliini (r.5) eellane
annaabi.ee 
