Ribosoomid toimub valgusüntees. Mitokonder mitokondris toimub rakuhingamine, raku varustamine energiaga. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja kesta ning lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine (pino- ja fagotsütoos). 3. Trihhoom on niitjate sinivetikate rida, mida ei ümbritse limatupp. Niidi moodustavad rakud koos limatupega. 4. Ribosoomide ülesandeks sinivetika rakus on valkude süntees. Kaasaegne prokarüootide (sh sinivetikate) süstemaatika baseerub peamiselt 16S rRNA nukleotiidide järjestusel. 5. Tülakoidides 6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7
T Sphaerotilus natans S. natans. Näha tuped, kinnitusplaadid ja viburitega goniidid. Tuped aitavad kinnituda pinnale ja neid baktereid võib sageli leida just voolavas vees kinnitununa pindadele. See aitab oligotroofses keskkonnas ellu jääda. Tuped kaitsevad ka algloomade eest. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Niitjad bakterid Niitjas limatupega rauabakter Leptothrix oksüdeerib rauda ja Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe sadestab seda niidi pinnal olevasse tuppe välja Leptothrix. Limatupega niitjad bakterid, kelle pinnale sadenevad raua- ja mangaaniühendid. See toimub siis, kui rakud lagundavad orgaanilisi rauaga kompleksis olevaid aineid, näiteks humiinaineid. Raua oksüdatsioonist energiat ilmselt ei saa. Kui rauarikkas vees on rauda oksüdeerivaid baktereid rohkesti,
Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. 7) suveuni loomade tardumusseisund, toiduvaese ja kuuma aastaaja üleelamiseks. Suveune ajaks organismi ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur alaneb. Suveuni on omane paljudele stepi- ja kõrbeloomadele (närilised). Näit. kui Aafrika ürguimede (Protopterus sp.) märg elupaik ära kuivab, kaevuvad nad sügavasse mudasse ja ümbritsevad end limatupega. Nad on võimelised tupes üle aasta olema, kuni vihm nad üles äratab. Erinevalt kaladest on neil kopsud ja nad saavad hingata õhuhapnikku. Putukatel on talveune üleelamiseks mitmesuguseid kohastumusi: a) arengutsüklis kõigil liikidel talvitub külmakindlaim arengujärk, enamasti muna või valmik; Endla Reintam, 2008/2009 50
annaabi.ee 
