Lühike õudusjutt
Tänaval olid veel
mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin
just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli
punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte
saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid
jahivadki. Tema võigastelt, rohelistelt hammastelt tilkus midagi limasarnast. Kui ta eemale
liikus, et omale uut ohvrit otsida, kuuldus lirtsatusi. Mul jooksid judinad üle selja, oleksin
soovinud silmad sulgeda, kuid ei suutnud. Terve tänav oli täis verepritsmeid, need katsid nii
üksikuid ümber pööratud autosid kui ka hooneid, mis olid veel püsti. Oli tunda jubedat haisu,
arvatavasti tekitasid seda roiskuvad laibad, mida oli tänavatel üpris palju. Kombitsatega,
kalmaare meenutavad mõrtsukad liikusid tänaval ringi nagu limased korravalvurid.
annaabi.ee 
