pahandusi. Lilya elas koos enda emaga, tal isa ei olnud. Tema emal puudus täielik vastustunne ja ei tahtnud Lilyat kasvatada. Kuigi ta lubas võtta Lilya Ameerikasse kaasa, ta siiski valetas, et olla koos oma uus kallimaga ja sel hetkel jäigi Lilya üksinda elama. See näitab seda, et tema ema ei hoolinud ja mõtles enda peale, mitte enda lapse. Ema oleks võinud teha kõike vastupidi, äkki oleks Lilya ka pahandustest eemale hoidnud. Lilyal olid ka muud mured. Tal polnud raha ja võeti elekter ära. Lilya pidi minema enda tädi Anna juurde, lootes et saab abi, aga tulutult. Tädi saatis õetütre pikalt ja ei hoolinud karvavõrdki. Tädi ütles, et ta on väga vana ja ei soovi mingeid kohustusi võtta väikese plika pärast. Ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik olla nii südametu. Lilya oli kõigest 16.aastat vana ja mitte keegi ei hoolinud temast, ta oli suures maailma täiesti üksi.
See film rääkis 16-aastasest tüdrukust, kelle ema kolis Ameerikasse elama ja jättis tema omapäi hakkama saama. Alates sellest hakkab Lilya elu täiesti uusi pöördeid võtma selliseid, mida ta ei oleks kunagi ette kujutanud. Tema elu on ootamatult täis probleeme, sest ta peab järsku harjuma täiesti uue elukorraldusega. Pärast ema lahkumist välismaale avastas Lilya ennast üksinda. Ema küll saatis Lilya tädi tema eest hoolitsema, aga hoolitsuse asemel käskis tädi Lilyal elama minna oma vanasse korterisse, mis haises ja oli juba pikka aega koristamata. Samuti ei toetanud tädi Lilyat ka rahaliselt ja seega pidi Lilya leidma viisi, kuidas ise teenida nii palju raha, et ära elada. Minu arust on selline käitumine väga vale. Ükski ema ei tohiks kolida nii kaugele, teades, et tema 16-aastane tütar on üksi kodus. Nii noored lapsed ei tea veel, kuidas päris üksi hakkama saada, samuti on neil väga raske
annaabi.ee 
