põhjuseks see, et ta ei teadnud kuidas edasi tegutseda ja mida oma eluga peale hakata. Kuna tema elupäästja Ravic oli ainus keda ta tundis, proovis ta abi saada temalt. Kuid üsna pea oli ka tema kõrvuni ja palavalt armunud Ravicusse. Teoses ,, Taeval ei ole soosikuid" kohtusid väga halva tervisliku seisundiga Lillian ja võidusõitja Clerfay. Algul elavad nad mõlemad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Kuid viimaks armub Clerfay Lillianisse. Tihtipeale on armastus nii tugev, et selle tunde hoidmine, sisemine rahulolu ja armastatu lähedus muutuvad tähtsaimaks kogu maal. Nii ei hoolinud ka Clerfay sellest, et Lillian seisis surmaga silmitsi ja võis iga hetk tema elust kaduda. Remarque teostes hõlmab suure osa armastuse teema. Ja nendes peegeldub ehe näide sellest, et armastus ei vali aega. Remarque loomingu põhjal võib järeldada, et kuigi armastus tuleb millal tahab, teab ta millisesse südamesse end sättida ja
leidis ja millised olid võimalused. Ta suutis olla õnnelik ka vaesuses elades. Sageli peitub õnn armastuses. Igasugune armastus - olgu see siis armastus loomade, asjade, inimeste või kõige muu suhtes, teeb inimesi rõõmsaks. O.Wilde muinasjutus “Infanta sünnipäev” oli Kääbik erakordselt õnnelik, kui armus printsessi. Kuid kurvastuseks ei kestnud see kaua. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” oli Clerfayt Lillianisse armudes õnnelik ja oleks armastuse nimel valmis kõigeks. Õnnel puudub täpne tähendus, kuna kõik mõistavad ja kogevad seda erinevalt. Mõni ei vaja õnneks paljut, mõnele jääb sellest aga puudu ning vajab rohkemat, et õnnelik olla. Paljud leiavad õnne vabaduses, iseseisvuses, rahas, armastuses või kõiges muus, mis üldse eksisteerib. See tähendabki seda, et õnnel on tuhat nägu.