Konspekt aastast 2005
Suurte saastunud kohtade ametlik arv on USA-s 12000 (US EPA Superfund) ja
Lne-Euroopas ca
400 000, lisaks neile veel muidugi teadmata kohad. 1998 aastal hinnati saastunud
kohtade
remediatsiooni (puhastamise) kibeks 15-18 miljardit USD.
Mdunud aegadest on Eesti saanud pranduseks hulga reostunud alasid. Pinnast
reostavaid aineid
on mitmesuguseid, neist levinuim on erinevad naftassaadused. Lisaks
sjavereostusele on liga
hooletult mber kidud ka lihoidlates ja vanades katlamajades. lijke on
valatud prgilaisse ja ilma
spetsiaalse phjarajatisteta tiikidesse. Saastatud alasid on Eestis loetletud
842, kogupindalaga 87 128
ha. Neist 200-s on peetud vajalikuks tervendustid. Reostustsoon hlmab 2212
ha. Vaid 110 juhul on
reostus likvideeritud vi likvideerimisel.
Saastunud pinnase ning phja-ja pinnavee puhastamiseks on vimalik kasutada
fsikalisi, keemilisi
ja bioloogilisi meetodeid. Peamine vahe erinevate meetodite vahel seisneb nende
ajalises kestuses ja
maksumuses
annaabi.ee 
