Puukide levik on seotud metsa- ja võsaaladega. Eriti arvukalt on neid salumetsades, mida iseloomustab rikkalik põõsa-ja rohurinne, samuti rohke lehekõdu. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka
Harva laulab ta ka lennul ühelt põõsalt teisele. Hommikul hakkab tema laulu kuulduma juba varakult enne päikesetõusu ja õhtul lakkab see alles peale päikese loojumist. Salu-lehelinnu laul on õrn meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid palju mahedam. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest, puisniitudest ja parkidest ning lõpetades paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub meile aprilli lõpul või mai algul. Lahkumine toimub augustis ja septembri esimesel poolel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsemad asurkonnad. Ränne toimub öösel ja vahel ka päeval. Peamised talvitusalad asuvad Lõuna-Aafrikas. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed mardikad ja nende vastsed. Sügisel sööb ka marju.
annaabi.ee 
