Materjalide tihedus ja poorsus
110 ning jahutatakse toatemperatuurini eksikaatoris veevaba kaltsimkloriidi kohal, et
vältida niiskuse adsorbtsiooni.
Materjal kaalutakse laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01g. Kuiv püknomeeter kaalutakse
(m1). Püknomeetrisse puistatakse seejärel 10-20 g katsetatavat materjali ning püknomeeter
koos materjaliga kaalutakse (m2). Peale kaalumist valatakse püknomeetrisse katsetatava
materjali suhtes inertset vedelikku. Vedelik peab katma materjali 5 mm paksuse kihina.
Püknomeeter asetatakse liivavanni ning tema sisu keedetakse 10-20 minuti vältel, et
eemaldada proovist õhk. Õhku võib eemaldada ka vakumeerimisega, hoides püknomeetreid
koos materjali ja vedelikuga vaakumeksikaatoris, kuni mullikeste eraldumine lõpeb. Hiljem
püknomeetrisse lisatavast vedelikust peab olema eelnevalt eemaldatud õhk.
Pärast keetmist tuleb püknomeetrite sisu jahutada toatemperatuurini, ning seejärel täita
vedelikuga nivooni veidi allapoole mõõtekriiosu püknomeetri kaelal. Järgnevalt asetatakse