Sina ja mina ja kõik teised inimesed me kõik oleme nagu liivakell. Kui me hommikul üles tõuseme, mõtleme me kõigile neile sadadele asjadele, mis me selle päeva jooksul tegema peame, kuid kui me ei tee kõiki neid asju ühekaupa, lastes neil aeglaselt ja ühtlaselt voolata läbi terve päeva nagu seda teevad liivaterakesed, mis lähevad läbi liivakella kitsa kaela, varitseb meid oht lõhkuda oma keha füüsiline või vaimne struktuur. Üks liivaterake korraga. Üks ülesanne korraga. Igaüks suudab korraga ära teha vaid ühe päeva töö, ükskõik kui raske see ka ei oleks. Igaüks suudab olla hea, kannatlik, armastav ja aus vaid päikeseloojanguni. Just selles ongi elu mõte. Tark inimene alustab iga päev uut elu. Üheks kõige traagilisemaks inimloovuse puudujäägiks on minu arvates see, et meil kõigil on kalduvus ,,lükata oma elu edasi". Me kõik unistame mingisugusest maagilisest roosiaiast