Referaat Lahemaa rahvuspark
aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed
laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige
kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle mere pinna. Klindi jalamil on
ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt.
Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud
liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane
viiruline maastik, kus lage või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi
perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud
on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub
arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde
ja linnamägede asemeid.
annaabi.ee 
