Väärismetallid
See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub
maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1]
Kuld.
Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle
aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300
kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2]
Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldunud
kivimitest tekkinud liivasm, mida leidub enamjaolt jõgedes või teistes veekogudes. Uute
kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898
Alaskal). [2]
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Kuld on kuubilise süngoonia
mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu.
Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. [1]
Kuld on plastiline, see tähendab, et see on kergesti töödeldav, nagu näiteks ka tina, hõbe ja
vask