Ammu on teada, et dinosaurused munesid. Munad asetati ringikujuliselt. Vahel oli mitu ringi üksteise peal. Alumisest otsast olid munad koondunud ja nii asetas emasloom nad mulda. Dinosaurused ei jätnud pesa maha ning hoolitsesid oma poegade eest, kes kasvasid kiiresti kuni 1,5 meetri pikkusteks enne kui lahkusid pesast. Nii püsisid nad paigal 3-4 kuud. Suured taimetoidulised dinosaurused kasutasid oma suud ja lõugu ainult taimede kogumiseks ja neelamiseks. Nende sisikonnas olid liivapugu kivid nagu lindudel, aga palju suuremad. Need aitasid loomadel purustada toitu peale neelamist. On arvatud, et suured dinosaurused elasid poolveelist elu nagu nüüdisaja jõehobud, ning see aitas neil püsida püsti nende suure kaalu juures. Tegelikult need loomad elasid rohkem mitteveelises keskkonnas. Suured dinosaurused liikusid kuival maal kõigil oma neljal jalal. Dinosaurused on paigutatud roomajate hulka kui kõigusoojased loomad. Selle üle on
40:1; bakterites 8:1; seentes, udemesööjates, rohusööjates ja kiskjates 10:1. Erinevalt taimedest ei sisalda loomsed koed strukturaalseid süsivesikuid ega kiudu, kuid selle eest suures koguses rasva ja proteiini. Üleminekul tootjalt tarbijale toimub massiline süsiniku põletamine. Osadel liikidel on kujunenud võtted, kuidas omastada süsinikurikast toitu paremini. Mäletsejatel on eelmagu ja pärismagu... hanelistel on olemas liivapugu. On rida organisme, mis lagundavad tselluloosist rakuseinu (nälkijad, teod). Ellujäämiseks on välja kujunenud palju kaitsemehhanisme: füüsikalised, keemilised, morfoloogilised ja käitumuslikud abinõud. Sellises olukorras, kus toimub vastastikkune evolutsiooniline surve, kus iga taksoni evolutsioon sõltub teise taksoni evolutsioonist on koevolutsioon (ntks astelpaju põõsa lehed on kaetud väikeste ogadega. Kui sellised lehed anda ette tammekedrikule, siis ta neid ei söö.
annaabi.ee 
