Elva alevist linnani
aasta suvel
õpetaja Mälgi agaral ettevõtmisel „Liivaorus“ maantee kõrval. Samuti toimus siin ka aastal
1925 põllutöönäitus. Korraldati ka suvitajate ning kohalike vahelisi spordivõistlusi. Ning
lisaks nendele väiksemaid luuleõhtuid ja üritusi.
5.-dal juulil 1936 korraldati Elvas laulupidu ja rida võistlusi, ning mänge. Ilm oli imeilus. Sel päeval sõitis
Tartust rongiga kohale üle 3000 inimese. Laulupidu algas rongkäiguga Liivaorgu. Seal esines 800 lauljat rohke
publiku saatel. Õhtul sai kuulata rannamuusikat, või mängida võrkpalli. Oli avatud rannakasiino, mille orkester
mängis südaööni. („Elva Elu“)
Enamik alevi elanikest kuulus luteriusku. Juba varakult hakkas elanike keskel liikuma mõte
oma kogudusest ja kirikust. Alates 1912. aastast hakkasid naaberkihelkondade kirikuõpetajad
ajutiselt seltsimajas. 1914 aastal hakati ehitama väikest kivikirikut, mis jäi sõja tõttu pooleli.