M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Pärast seda kuuldus kõnelus järjest kaugemalt, ja ma ei saanud sõnadest enam aru, kuid
kuulsin kõminat; aeg-ajalt ka naeru, aga see tundus õige kaugelt kostvat.
Nüüd olin parvest möödas. Tõusin üles, -- ja seal oligi Jacksoni saar, umbes kaks ja
pool miili pärivett. Kohmakalt ja raskelt seisis paksu metsaga laetud saar
keset jõge, suurena, tumedana ja tugevana nagu aurik ilma tuledeta. Liivaleedet saare ees
polnud sugugi näha; see oli nüüd üleni vee all.
Ei kestnud kaua, siis olingi seal. Kiire sõiduga kihutasin saare otsast mööda; vool oli nii
tugev. Siis jõudsin vaiksesse vette ja maabusin Illinoisi-poolse külje vastas oleval kaldal.
Peitsin paadi sügavasse kalda-soppi, mida ma tundsin; pidin pajuoksad laiali lükkama, et
sisse pääseda. Kui paat oli kinni pandud, siis ei võinud keegi seda väljast näha.
annaabi.ee 
