ühendite väljasadestumisega vesilahustest, teiselt poolt aga mitmesuguste loomorganismide ja taimede elutegevusega. Mehhaanilised ehk purdkivimid. Purdkivimid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentsatsioonil tuule, mandrijää võl voolava vee poolt. Purdkivimid võivad olla pudedad (purdsetted) või tsementeerunud. Veerised ja kruus tekivad purdmaterjali veelisel transpordil või murdlainetuse tegevuse tulemusel rannikul. Liivadena klassifitseeritakse pinnast terasuurusega 0,1-1 mm. Tsementeerunud liivad on tuntud liivakividena. Tsementeerivaks aineks liivakivides on räni, savi, karbonaadid (kaltsiit. dolomiit) või raua ühendid. Aleuriidid on liivadest peenema koostisega, 0,01-0,1 mm terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid- saviliivad). Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas. Aja jooksul tsementeerunud aleuriite nim. aleuroliitideks.
Ntx: leidub merevees, graniidis, settekivimis. Kaevandatud uraani rikastatakse vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale Toorium: kuigi uraan on põhiline tuumakütus, võib arvestada ka küllaltki suurte loodusliku tooriumi varudega. Suur osa nendest varudest esineb monatsiit liivadena, mida leidub Indias, Brasiilias ja USA-s. Tuumakütuse varud Austraalia 30%, Kasahstan 17%, Kanada 12%, Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA-mõlemal ~ 8%, Namiibia 6%, Venemaa 4%, Usbekistan 3% 3. Tuumakütuse tsükkel. Tuumakütuse rikastamine. Töötanud tuumakütuse varraste ümbertöötamine. Tuumkütuse tsükli moodustavad mitmed tegevused, mis on vajalikud tagamaks elektritootmist tuumajaamas. Tsükli algus koosneb uraani kaevandamisest ja eraldamisest,
annaabi.ee 
