Radioaktiivsus
Radioaktiivsus
Aastal 1896 avastas Prantsuse teadlane H.Becquerd suure
läbitungimisvõimega kiirguse. Inglane Ratherford lasi radioaktiivse
kiirguse läbi magnervälja, selgus, et see jagunes kolmeks osaks: α; β; γ
kiirguseks.
α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on
väikseima läbitungimisvõimega.
β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate
elektronide voogu. β – kiired on suurema
läbitungimisvõimega kui α - kiired
γ - kiired kujutavad endast
elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10-
10
meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega,
levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige
ohtlikum!
Radioaktiivsed muundumised
Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste
elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile.