Kogu protsess kestab 2 päeva. Õietolmu säilitamiseks ja kasutamiseks segatakse seda meega vahekorras 1:1. Mõlemal juhul tuleb õietolm eelnevalt peenestada. Mee segu säilib 3-5 aastat, suhkruga 6-12 kuud. Õietolmust on tuvastatud 20 erinevat aminohapet. Vitamiinidest esinevad peamiselt B1, B3, B5, B6, B12 ja H vitamiinid. Suhkrutest, mida on leitud õietolmust 27 erinevat sorti, on levinuimad lihtsuhkrutest fruktoos ja glükoos ning liitsuhkrutest saharoos ja maltoos. 3 Õietolmu tähtsus mesilastele Mesilastele on õietolm valkude, rasvade, vitamiinide ja mineraalainete allikaks. Õietolm sisaldab paljusid mesilaspere arenguks vajalikke aineid. Mesilased kasutavad õietolmu haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks. Töömesilaste tagajalgade väliskülgedel on tugevate karvadega ääristatud süvend, mida nimetatakse suirakorvikeseks. Suirakorvikesse paigutavad
Tselluloosi monomeerideks glükoosi molekulid, mis on omavahel vesinikühenditega kimpudeks seotud. Inimorganism lagundada ei suuda. Maailmas levinuim orgaaniline aine. * maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org
Enamik baktereid on kuni 3 nanomeetrit. Kõige väiksem rakk on mükoplasma rakk ~0.3 nm. Kõige suurem bakter on 0.6 mm- epulo bakterid. Kujult on bakterid väga erinevad- lk 73. Bakterid on alati püsiva kujuga. Bakterid elavad reeglina kolooniates. RAKU EHITUS Bakteri rakku ümbritseb kolm kihti: 1.) Membraan- sisemine. Kaks kihti lipiide , nende vahel valgud. 2.) Kest- membraani peal. Suhteliselt elastne, koosneb liitsuhkrutest. Kest on polüsahhariidides ning valgud, mis võimaldavad ainete liikumist. 3.) Osadel bakteritel on ka limakapsel, mis on vajalik maismaal elamiseks, sest sinna seostub vett. Valgulised jätked: 1.) valgulised karvakesed üle kogu raku keskkonnas kinnitumiseks. 2.) viburid- vajalikud liikumiseks, veekeskkonnas. Tsütoplasma- täidab rakku ja koosneb erinevatest ainetest (nagu loomses rakud). Ribosoomid- ümmargused membraanita organellid, kus toimub valgu süntees.
annaabi.ee 
