c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli). d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp)
Nt: noorus-voorus Homonüümriim Nt: jõin teed- käin teed Irdriim ehk ebatäpne Nt: Hiina- piinad Konsonatriim Nt: rinda- randa Liitriim Nt: too mind- roolind, perspektiivist- nii vist Siirdriim Nt: jaana- linnu, nirvana
· Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puhasriim - 1. täht muutub (loodus/soodus) irdriim - sarnaste häälikute kõrval ka erinevad häälikud (Hiina/piima) liitriim - kaks viimast sõna omavahel riimid (too mind/roo lind) Lüürika jaotus: · Luuletus: - Tunnused: rütm, värss, vorm, sõnum, kõlakujundid - Juhan Liiv "Muusika · Haiku: - Haiku on väike Jaapani loodus- või mõtteluuletus, mille sõnum on faktirikas ja detailne - Koosneb kolmest reast ehk värsist - Esimeses reas 5 silpi - Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi
* jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe.
on kirjutanud näiteks Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Viivi Luik (1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile".
Erinevused riimi kasutamises keeleti Olemuselt korduseline, toob esile keele loovat paindlikkust Algriim – sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules Lõppriim – ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Täisriim – alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab;pelg/selg;tule/tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) Liht- ja liitriim – vajame, aja me, too mind, roolind Silbiarvu järgi: 1 silp – meesriim (keel/meel) 2 silpi – naisriim (armas/varmas) 3 silpi – daktülriim (väraval/säraval) 4 silpi – hüperdaktülriimid (täristades/väristades) Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof
markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu nii rahvalaulus kui kunstluules 19saj II poolel. Ühest sõnast moodustunud riim on lihtriim , 2 või enamst sõnast liitriim Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on
silp. Eestikeelses luules harvaesinev. (v-v) • Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. • Riim – seaduspärane häälikukordus • Riimitüübid – algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). • Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja. Riimid seovad tähenduselt erinevad väljendid ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia.
Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne. * irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud: draama-raamat, pikad-vikat * liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas * daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval * hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba
Riimitüübid: algriim -sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim); lõppriim - ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe; täisriim - alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule); irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat); lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind). Silbiarvu järgi:1 silp: meesriim: keel/ meel; 2 silpi: naisriim: armas/ varmas; 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval; 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades. Riimitüübid asendi järgi: paarisriim: aabb, aa, bb cc; ristriim: abab, abcabc; süliriim: abba, abbba; ahelriim: aba bcb cdc; lausriim: aaaa; segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne. Suulises
amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Kõige olulisema kordamine, rütmilisus. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, liitriim Silbiarvu järgi: meesriim: üks silp, meel-keel; naisriim: kaks silpi, armas-varmas; daktülriim: kolm silpi, väraval- säraval; hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc; Ristriim: abab, abcabc; Süliriim: abba, abbba; Ahelriim: aba bcb cdc; Lausriim: aaaa; Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Miks on riim luules oluline? Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Tuntumat riimitüübid
(v-v) Anapest 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? kujundilisust, vormi Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim seaduspärane häälikukordus, loob kõlaterviku Riimitüübid - algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne). Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Toob esile keele loovat paindlikkust. Algriim (rahvaluules) esihäälikute kordus Salm - ehk stroof. Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg.
Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim Täisriim alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule) Irdriim sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959)
k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim Täisriim alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid.
10.1.Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. Täisriim alates pearõulisest täishäälikust kuni riimisõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab; pelg/selg), sh samariim (tule:tule) Irdriim täisriimi liigkasutust väldib irdriim. Sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) 7 Lihtriim & Liitriim Lihtriime täiendavad mitmest sõnast koosnevad liitriimid - vajame:aja me, too mind:roolind. Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/meel 2 silpi: naisriim: armas/varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/väristades Riimitüübi asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa
mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh-trahh!" (Visnapuu "3. kiri Ingile") riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas! Jumalaga, ilus ilm!" (A.Haava)
Thomas Mann (18751955); eestlastest Aleksander Tassa (18821955). lendsõna kild; tabav, kunstiliselt kujukas väljend, mis on saanud rahva hulgas tuntuks. Enamasti on kildudeks erineva algupäraga tsitaadid, mis pärinevad kirjandusteostest, filmidest, reklaamidest, tuntud inimestelt jne. Näiteks: Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Kas teil on veel ruumi? Oota, sa! libisev riim vt riim. liitriim vt riim. liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses.
Sümbol- võrdkuju. Nt: koit-noorus, vabadus KÕLAKUJUNDID Algriim-alliteratsioonil(kollane kass) või assonantsioonil(edev elevant) põhinev kokkukõla 89 Riim- häälikute kokkukõla, sarnaste kõladega sõnade kasutamine värsirea lõpus a) täisriim(soov, loov) b) homonüümriim (joon teed, vaatan teed) c) ebatäpne riim (lint, kink) d) konsonantriim (rinda, pinda) e) liitriim (too mind, roo lind) f) ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb) g) kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi) h) kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) · paigutuse järgi a) paarisriim- aabb b) süliriim- abba c) ristriim- abab Onomatopoeetilised sõnad- looma häälitsused LAUSEKUJUNDID Retoorilised pöördumised- kasutatakse tunde rõhu saavutamiseks, ,,Teid, ma tervitan Eestimaa pojad" L. Koidula Kordused:
annaabi.ee 
