Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv kokku.Tuumajõud- jõud, mis hoiab tuumaosakesi koos.Seosenergia- on võrdne minimaalse tööga,mis kulub liitosakeste lahutamiseks koostisosadeks.Tuumareaktsioon- tuumaenergia muutub elektrienergiaks.Termotuumareaktsioon- kergete tuumade ühinemine kõrgel temp.Ahelreaktsioon- nähtus kus tuumade reaktsioon põhjustab neutronide vabanemise mille käigus toimub uute tuumade lagunemine.Radioaktiivsus- nähtus kus aatomituumadest iseeneselikult eraldub osakesi suurel kiirusel.Alfakiirgus- tuumast eraldub aatomituumasi.Beetakiirgus- elektronide kiirgamine aatomituumast tekib siis kui prootone on
enese eksistents. Universumi arenguetapis, kus alles on jäänud vaid tugev kiirgusfoon ja inflatsioonilisel evolutsioonietapil tekkinud aintainega tasakaalustamata haruldased üksiklased- osakesed, millele pole jätkunud vastaspartnereid. Nendest osakeste tasakaalulisest lähtesegust algabki uue, seekord juba tasakaalutu osakestesegu kujunemine paisuvas Universumis, kus osakestel pole enam vöimalust leida endale vastaspartnereid, vaid ainult liitlasi. Seejuures liitosakeste kujunemisel on oluline see, et lut oleks tugev ja liidu moodustamiseks ei tuleks ületada liiga kõrgeid barjääre. Liitosakese tugevuse määrab seoseenergia, mis kujuneb tuumaosakeste vahel lähidistantsidel (kaugustel alates tavaliste aatomituumade möötmetest 1013 cm) valitseva universaalse tõ0mbejõu ja prootonite vahel valitseva elektrostaatilise tõukejõu mõjul, mis loobki osakeste ühinemist tõkestava barjääri.
annaabi.ee 
