Arvuti ajalugu
pulga ühest otsast teise lükates saigi teha arvutusi.
Järgmiseks suureks etapiks arvutite ajaloos võiks lugeda Blaise Pascali ratastest
koosnevat leiutist, mille abil sai liita ühte ratast 10 ühiku võrra edasi lükates liikus järgmine
ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud.
Aaastal 1694 lõi Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz masina,
mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja
ketastega.
Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui
prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita,
lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese
maailmasõjani.
Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori
Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal
annaabi.ee 
