Riigiõigus
Selle lepingu poolteks olid sõja võitnud liitlased ja Austri enda ajutine
tsiviiladministratsioon. RÕ-lik tähendus avaldus nt selles, et selle lepinguga kehtestati
Austria 1920.a Kn, reguleeriti Austria kodakondsust, kehtestati Austria kohustuslik
neutraliteet ja keelati Austrial tulevikus Saksamaaga ühineda. (toetus Saksamaaga
liitumisele 1938.a võis olla ka suures osas vabatahtlik, kuigi jah, pisut pealesurutud
ajalooõpikutes näidatakse seda täielikult pealesurutud ja võltsitud liitmisena,
anslussina).
Pärast II maailmasõda on RÕ-s suurt tähendust omandanud inimõiguste alased
konventsioonid. Demokraatlik riik peab neid tahes tahtmata arvestama enda
põhiõiguste kataloogi väljatöötamisel. Sõltuvalt sellest, milline on välislepingute
siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid
dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks.
Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse