I maailmasõda
oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Võimule ülemineku enamlastele vormistas
26. oktoobril II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu. Tegemis oli enamlaste ja vasakpoolsete koalitsioonivalitsusega, mille
esimeheks sai V.U. Lenin. Kongress võttsi vastu rahu-ja maadekreedi. 6. jaanuar 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati
üheparteisüsteem. 1917 novembris pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlsaste poole vaherahu läbirääkimiste eesmärgil. Sakslased aga alustasid 17.
veebruaril 1918 uuesti sõjategevusega. Sellest ehmunud enamlased nõustusid selle tulemusena sakslaste tingimustega ning 3. märts 1918 sõlmiti Bresti
rahu ja loovutati sakslastele maa-ala suuresti Venemaa rahvastikuga. Esimese maailmasõja lõpp: revolutsioon saksamaal, Weimari vabariik,
Compiegne'i vaherahu, Versailles'i rahu Septembri lõpus 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääimisi