Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Kuid ka
sellisel kujul tehtud rahu ei püsinud kaua ning ordu järgmistes sõjalistes
aktsioonides osales ka piiskopimehi ja liivlasi.
Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjakäik Otepääle
1210. aasta alguses raskendas Otepää ugalaste olukorda Novgorodi ja Pihkva
vürstide sõjaretk. Nende vägi piiras Otepää linnust, kuni seesolijad nõustusid
maksma piirajatele raha ja laskma end ristida. Sõjakäik võis olla seotud vürstide
tolleaegse liitlassuhtega piiskop Albertiga ja mõeldud ugalastele lisasurve
avaldamisena. Samas võis tegu olla sooviga ennetada ordu ja piiskopi vallutusi –
eduka retke tulemusena pidasid nad edaspidi Ugandit oma, mitte Riia mõjusfääri
kuuluvaks.
Kolmas sõjakäik Ugandisse
1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade,
piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Varem sõlmitud
rahuleppe mittetäitmise põhjuseid kroonika välja ei too. Piiskopileeri osalust võib