Rahulepingud
mille eesmärgiks ei olnud midagi head vaid vastupidiselt, kas teiste riikide terriotoorimi üle
võtmine või riikide nõrgestamine, et ellu viia oma vallutusplaane. Riikidel oli vajadus
rahulepingute järgi peamiselt sõjajärgsel perioodil, et kindlustada oma riigi tagalt või rahu
enda kodumaal. Rahulepingute algatajad oli peamiselt suurriigid, nagu näiteks: Inglismaa,
Prantsusmaa, Saksamaa. Minu arvamuse kohasel muutsid maailma, aga enim Versailles
rahuleping, mis oli Saksamaa ja liitlasrikide vaheline. Selle käigus püüti Saksamaad
võrdustada teistega, vähendades tema asumaid. Suure osakaaluga olid ka Brest-Litovski
rahuleping ning Molotov-Ribbentropi pakt. Viimane neist on ehtne näide, et rahulepingus
polnud vaid õilsa eesmärgiga luua rahu maailma, Venemaa soovis vaid salajase protokolliga
jagada riike enda ja Saksamaa vahel, sealjuures rikkus ta ikkagi pakti tingimusi. See oli
kindlasti ebaõiglane rahuleping, see tõstatas juurde vaid probleeme ja sõjalisi konflikte.
annaabi.ee 
