Maateadus alused
Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt
teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel
lahustuda)
Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne.
Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne.
Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms)
Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline).
Maateaduste alused I (13.sept)
Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder.
Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid.
1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin
2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos)