Kui aga skeemis joonisel 1.2.b keevitub kinni kiirenduskontaktori KM2 peakontakt, toimub järjekordne käivitus voolu piiramiseta, mis on loomulikult lubamatu. Joonisel 1.2.b toodud skeemi eeliseks on mõningane energiasääst, sest peale kontakti KM2 sulgumist võib kiirenduskontaktori KM1 välja lülitada. Asünkroonmootorite käivitusreostaadi ja takisti juhtimissõlmede jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.3. Joonis 1.3 Mootor käivitatakse liinikontaktori KM rakendumise tulemusena, kiirendus- kontaktorid KM1, KM2 jne ei ole rakendunud. Faasirootoriga asünkroonmootori rootoriahelasse on lülitatud käivitusreostaat (joonis 1.3.a ja b), lühisrootoriga asünkroonmootori käivitusvoolu piiratakse käivitustakistiga R staatoriahelas (joonis 1.3.c). Edasine käivitusprotsess on analoogne alalisvoolumootori käivitusega, st vastavalt käivitusvoolu muutumisele hakkavad järjekorras rakenduma
KO. Kui siiber on täielikult avatud katkestab siibri avatud asendi lõpplüliti KBO kontaktori KO toite. Pump töötab siis täisjõudlusega. Skeemil on ka kaitsefunktsioon. Oluline on maksimaalvoolukaitse. Kui näiteks pumpa satub mingi tahke keha võib see sattuda tööratta labade vahele ning selle kinni kiiluda. Suure elektrilise ülekoormuse korral sulgub mootori maksimaalvoolurelee PM1 kontakt ning relee PA1 lahutab liinikontaktori ahela. Sama toimub ka pumbamaja üleujutuse korral, kui rakendub avarii- (üleujutus-)relee BPA. Samamoodi rakendub näiteks siibri ajami kinnikiilumise korral maksimaalvoolurelee PM2 kontakt ning relee PA2 lülitab sisse, kui siibri ajamile ajareleega PB2 lubatud aeg on möödas, siibrisulgemise kontaktori K3 valmistades pumba ette uueks käivituseks. 3.3.3 Arukas pumba juhtimine ja monitooring Tänapäeva pumbajuhtimine toimub tavaliselt mikroprotsessorseadmega. Näiteks võib tuua seadet
annaabi.ee 
