Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Inerts- kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada. Liikumisoleku muutmine. Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks. Kiirenduse on kiiruse muutumise kiirus. Kiirenduse võrdelisus jõuga. Newtoni II seadus. Mass iseloomustab keha võimet om liikusmisolekut säilitada. Suurus, mille abil saab muuta aine kogust. Newtoni II seadus: Jõud= mass x kiirendus, ehk F= m x a, millest tuleb kiirendus = Jõud : mass ehk a= F : m Keha mass näitab, kui suurt jõudu on vaja, et kehale anda kiirendust. Ühikud. F= Njuuton / N m= kg a= m/s2 Protsessid ja olekud Olek e. Seisund- (mitmest) objektist koosnevat süsteemi kindlal ajahetkel. Protsess- Objekti oleku muutus.
Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Inerts- kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada. Liikumisoleku muutmine. Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks. Kiirenduse on kiiruse muutumise kiirus. Kiirenduse võrdelisus jõuga. Newtoni II seadus. Mass iseloomustab keha võimet om liikusmisolekut säilitada. Suurus, mille abil saab muuta aine kogust. Newtoni II seadus: Jõud= mass x kiirendus, ehk F= m x a, millest tuleb kiirendus = Jõud : mass ehk a= F : m Keha mass näitab, kui suurt jõudu on vaja, et kehale anda kiirendust. Ühikud. F= Njuuton / N m= kg a= m/s2 Protsessid ja olekud Olek e. Seisund- (mitmest) objektist koosnevat süsteemi kindlal ajahetkel. Protsess- Objekti oleku muutus.
annaabi.ee 
