Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal
oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva.
Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja
õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik
püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole.
Üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta oleks selline: kuna liikumisseadusest
tuleneb, et kõik on omavahel võrdses liikumises nii vastuvõtlik jõud, kui ka suunav jõud,
toime alati võrdne vastutoimega ja ka tagajärg tervikuna on alati samaväärne kogu oma
põhjusega, siis need seadused ei olene mitte paratamatusprintsiibist, vaid
otstarbekusprintsiibist ehk tarkuse poolt juhitud valikust.
Kõik kehad (monaadid) mõjutavad üksteist enamal või vähemal määral, mistõttu peavad oma
sisemise maailma korras hoidma, et sobituksid kokku kõige ülejäänuga
annaabi.ee 
