ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD
vormid. Toituvad jämesooles seedimata jäänud toidujäänustest, täkliseteradest. Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket. Parasiit toitub selles etapis punastest verelibledest. Tippeosloomad Nime saanud raku tipus asuva keerulise eguitusega piirkonna järgi. Selle moodustisega tungivad nad peremeesorganismi rakku. Kõik eosloomad on parasiidid ja liikumisorganellid puuduvad. Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos. Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes (enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel. Kassid võivad nakatuda tsüstide kaudu, mida leidub toksoplasmoosi põdevate hiirte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
