Veeõitsengud - keskkonna probleem
oma sisu, ise seejuures hukkudes. Suplejad võivad selle ennasthävitava tegevuse tagajärgi tunda
oma kehal, kui libistavad pärast ujumist käega üle naha. Mingeid tervisekahjustusi see lima ei
põhjusta, pigem vaid ebameeldivusi.
Tativetika vohangud seostatakse nende vetikate võimega varuda rakkudesse toitesoolasid, peamiselt
fosforit. Tegemist on üsna suurte rakkudega (kuni 100 m) ning väga kiirete vees liikujatega,
võrreldes teiste vetikatega. Seetõttu saavad nad ujuda järve sügavamatesse, toiteelementide
rikastesse kihtidesse ning seal oma varusid täiendada. Meie järvedes leidubki neid sageli veesamba
kitsas kihis; päris veepinnale tõusevad nad suve teisel poolel. Nad ei pea kartma ka konkurentsi,
sest seda tüüpi järvedes leidub teisi vetikaid lihtsalt väga vähe. Nende viimastel aastakümnetel
laienenud vohamist seletatakse ka võimega põgeneda sügavamatesse, hapnikuvaesematesse
annaabi.ee 
