Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö
· 16.saj tehti ettekirjutusi rõivastuse kohta.
· Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Ametlik asjaajamise keel saksa keel.
Linnades olid ülekaalus siiski eestlased, kes tegid lihtsat füüsilist tööd. Maalt linna asunud
esimene põlvkond tegi füüsilist tööd. Teine põlvkond aga tegi peenemaid töid ja tõusid
käsitöölise seisusesse. Paljud neist püüdsid muutuda sakslasteks.
· Kaupmehed kuulusid gildidesse. Gildid kaitsesid oma liikmede huve, korraldasid seltsielu ja
pakkusid abi. Tähtsaim ja jõukaim gild oli Suurgild. Nende hulgast valiti rae härrasid.
Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda.
· Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased.
Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui
ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust:
1.Jõulujoodud
2