Riigiõigus
Liikemid on 7-16, kuid
tundub, et minimaalseks kohtu suurusek son 9, et tagada töövõime (keskmise
suurusega riigil).
KK-sse kandidaadi esitamisel nõue, et isik oleks kõrgema akadeemilise juriidilise
harideusega ja sobiks Ülemkohtusse, nõuded tema kõlbelisusele.
KK-te liikmete nimetamisel püütakse juhinduda sellest, et meil oleks parlamendis
esindatud poliitiliste jõudude usaldus. Nt Saksamaal valitakse KK-te liikmed
parlamendi mõlema koja liikemet hulgast valitud nn valijameeste abil.
Eestis nimetab Riigikohtu liikmed Riigikogu. (Nimetamisega tegu siis, kui
kollegiaalkohtusse 1kandidaat, kui mitu kandidaati, siis valitakse). Prantsusmaa K-i
Nõukogu liikmetest valib parlamendi kumbki koda 1/3 ja 1/3 häältega ja nimetab
ametisse president. Peale selle kuuluvad eluaegselt K-i Nõukokku kõik Prantsuse
erruläinud presidendid.
Itaalias analoogiline süsteem kui prantsusmaal, aga lisaks valivad KK-u liikmeid ka
annaabi.ee 
