Huxley- Hansoni hüpotees on keerukam ja üksikasjalikum ning nemad uurisid jänese lihaseid. Libisevate niitide kontraktsiooniteooria lõpetuseks on sobilik lisada, et hüpoteese lihaskontraktsiooni mehhanismi kohta on aegade jooksul esitatud palju. A. Studitsky (1979) on esitanud lihaskontraktsiooni membraaniteooria. Selle kohaselt on elussüsteemide liigutuslikuks aluseks membraansed moodustised alates kontraktiilsetest põiekestest, mis kindlustavad lihtsamaid liigutsi taimedel ja ainuraksetel organismidel (pulseerivad vakuoolid) ning lõpetades keerukate membraansete aparaatidega vöötlihase sarkomeerides (sarkoplasmaatiline retiikulum ja T-süsteem). Kasutatud kirjandus: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/44222/Kristiina_Laur2014.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/Sliding_filament_theory http://iate.europa.eu/FindTermsByOtherLanguage.do? lilId=1315185&langId=s&typeOfSearch=&display=all
tehtud. Peategelase Nika sõber ja nii-öelda tohter oli mees hüüdnimega kõva pähkel. Kõva pähkel polnud just kõige helgema peaga, kuid see eest teadis mees väga palju huvitavaid ning olulisi asju. Näiteks rääkis ta Nikale, kes on Nganassaan ja kuidas ning miks ta sellel teekonnal on. Lisaks sellele teadis kõva pähkel veel erinevaid vanarahva tarkusi ja arvamusi. Filmis kasutati erinevaid žeste, näiteks kasutas neid Niika kui ta põgenes karu eest ära tehes samal ajal erinevaid liigutsi püüdes sellega karu endast eemale tõrjuda. Filmis kasutati muusikat, mis oli küttimisele ja sellele lihtsale eluviisile kohane. Muusikat, mida kasutati oli tehtud vanemate iidsete pillidega ehk ei oldud kasutatud arvutitehtud muusikat ega muid tehnoloogilisi muusikainstrumente. Kogu see muusika filmis lõi omamoodi meeleolu, mis oli kõik sellele küttimisele ja iseenda leidmisele kohane. Tänu filmis kasutatud muusikale tekkis minul vahepeal tunne nagu oleksin ise Siberis ja vaataksin
annaabi.ee 
