Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel.
Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon,