alguses märkamata ( test 4-5-kuuselt). Veel keerulisem on avastada oslist kurtust, kus laps kuuleb vaid teatud vahemikku jäävaid helisid. Kuulmist tuleb kontrollida, kui: · laps ei võpata järsu ja valju heli peale; · laps reageerib pigem liikumisele kui häälele; · või on mõni muu muretsema panev tähelepanek (Einon 2007: 50). Nägemist, kõõrsilmsuse esinemist Normaalselt arenev 1 kuu vanune laps jälgib silmadega tema näo ees liigutatavat eset (esemena ei ole soovitatav kasutada esmalt häält tegevat eset, muidu võib laps pead liigutada heli suunas). 18 · 2 kuu vanuse lapse pilk peaks järgnema juba kaugemal liikuvale objektile (näiteks emale). · Kõigil lastel on soovitatav 1-2 kuu vanuselt uurida silmapõhja refleksi. Kuni 3 kuu vanuseni võib esineda mittepüsivat kõõrsilmsust. Kõrvalekallete korral tuleb laps
tahetakse signaali saata, tuleb heisata VF= puhastamist. Tänapäeval kasutatakse selleks Vastatakse signaaliga R ,,Vastu võetud" Meresidekanalid purjekatele: 156,025-156,350 "Heisake oma identifitseeriv signaal" või CS= spetsiaalselt liigutatavat või sisseehitatud CS saatja küsib vastuvõtja nime või identif. MHz Du (+4,6 MHz) Rx Mereside kanalid 1.- ,,mis on teie laeva nimi". Samal ajal tuleb süsteemi. Kasutades kõrgsurvepaiskueied(jet), Signaali 5.; 7.; 60.-66. heisata oma laeva identifitseerimise signaal. puhastatakse tankid lastijääkidest
lainete vee alla ulatuva mõjuga (poole lainepikkuse sügavale). -kulutusrannikute õgvendamine : väljaulatuvad rannaastangud, neemikud jms abradeeritakse kiiremini. -kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine. Kui veetase on madal, võib rannajoonest eemal näha ka parasjagu eemale kantud materjalist vallseljakut. -kui liigutatavat settematerjali on piisavalt, võivad piki rannikut transpordil kujuneda maasääred e barjäärsaared ja nende ja ranna vahele laguunid. -tombolod rannikulähedane endine saar on ühendatud maismaaga setteriba kaudu, mis on erodeeritud saarelt endalt ja kantud ranniku poole. -kui laguuni suubub rannikult jõgi, on seal võimalik väga intensiivne orgaaniline sedimentatsioon, ning moodustub muda. Tekib rannikule soolase reziimiga soostunud ala
annaabi.ee 
