A. Valtoni novelli "Armastus" - analüüs
Samuti nad valetavad, et teineteist mitte kurvastada. Mõlemad tahavad anda teisele
midagi omalt poolt. Nii mees annabki oma palga, mille naine aga tema kasuks ära
kulutab. Ostab mehele miskit, mis talle meeldida võiks. Mees rõõmustab naist
ilusate sõnadega, kui ostetud asi talle meele järgi ei ole. Naine ei pea seda teadma,
see võib teda muserdada...
See stiil jäi aga minujaoks kuidagi liiga lihtsaks ja kuivaks. Liiga tavaline. Oli
palju armunud pilke ja ilusaid lauseid, kuid liigmagus. Liiga idülliline abieluliit.
Selline armastus on rohkem teismeliste või vastarmunute pärusmaa, kuid abielus
peaksid inimesed juba üksteist tundma ja mitte üritama enam teisele meelejärgi
olla. Abielus peaks end ju tundma vabana...vähemalt teineteisega suheldes.