Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
mis kasvuperioodi lõppedes ka loomulikult veest vabanevad. Energeetilises plaanis on see
kasulik, sest kaob vajadus eraldi kuivatussüsteemide järele. Eestis on hinnanguliselt 500-600
tuhat hektarit alasid, millel on looduslikke eeliseid olla toomismärgalad. Põllumajanduslikku
tootmisse on üritatud neist rakendada osa need on kuivendatud alad. Praegu on poldrite ja
muude kuivendatud alade toidutootmise mõttes põllumajanduslikus kasutuses hoidmine
liigkulukas. Paljudes kohtades ka võimatu. Enamgi veel; endised liigniisked alad, mida on
kuivendamisega üritatud muuta põllumajanduslikeks, toodavad mineraliseerudes
süsihappegaasi peaaegu samapalju kui põlevkivijõujaamadki. Maksimaalne teoreetiline
biomassi tootmise potentsiaal, mis on Eesti liigniisketel või niisutamisega taastatavatel
potentsiaalsetel märgaladel, vastab ligikaudu 20 TWh primaarenergiale, mille abil oleks