Anders Celsius
kasutavad veel hollandi-saksa füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti skaalat.
Võitlus Gregoriuse kalendri eest
Celsius toetas aktiivselt Gregoriuse kalendri kasutusele võtmist Rootsis. Põhjuseks oli asjaolu,
et Juliuse kalendri aasta oli liiga pikk ning seetõttu nihkus kevadine pööripäev iga aastaga
tahapoole. Üleliigsed päevad kavatseti kaotada ajavahemikus 1700 kuni 1740, mil otsustati
loobuda üheteistkümnest järjestikusest liigaastast ehk siis mitte lisada kalendrile 29.
veebruari. Selle aja jooksul oleks Rootsi kalender olnud erinev nii Juliuse kui ka Gregoriuse
kalendrist ning see erinevus oleks iga nelja aasta järel olnud erinev. Uue kalendri
kasutuselevõttu Celsius ei näinudki, sest see toimus alles pärast tema surma. Aastal 1753 jäeti
ära kõik üleliigsed 11 päeva, kui kolmapäevale, 17. veebruarile järgnes neljapäev, 1. märts.
Täielikult võeti Gregoriuse kalender Rootsis kasutusele alles 1844. aastal.