Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Viljandist põhja pool kaks vaenuväge kohtusid ja ründasid teineteist. Ägeda
võitluse järel, mille käigus langesid nii Lembitu kui liivlaste juht Kaupo, ajas
kristlaste vägi eestlased lõpuks põgenema. Pärast Sakala vanematega uuesti
rahu sõlmimist, selle kinnituseks pantvangide võtmist ja ümbruskonna rüüstamist
pöördusid lahingu võitjad tagasi Liivimaale. Novgorodi väed aga Eestimaale ei
jõudnudki, ilmselt liidulubaduse andnud uue vürsti nõrga siseriikliku autoriteedi
tõttu. Eestlaste liitlasväe rasket lüüasaamist Madisepäeva lahingus on paljud
ajaloolased pidanud pöördepunktiks, mille järel eestlaste sõjalise vastupanu tahe
ja võime tunduvalt nõrgenesid, või isegi sõja sisuliseks lõpuks.
Sõjakäik Läänemaale
1217. aasta alguses oli koos ristisõdijatega Riiga saabunud Lauenburgi krahv
Albert, Taani kuninga Valdemar II õepoeg ja vasall. Hoolimata püsivast konfliktist
annaabi.ee 
