"Dekameron" Giovani Boccaccio
Pilke
objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio
ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust,
säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid.
Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad
võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata
oma jumalakartmatule eluviisile ikkagi lõpetada rikka mehena ja
paandunud liiderdajast kurjategija surra pühakuna.
Boccaccio moraalikäsitlus erineb suuresti kiriku rangetest põhimõtetest. Ta
kujutab isegi nunnasid ja munkasid üsna labaste ja kõlvatutena,
kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti
tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad
end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa
poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese
annaabi.ee 
